Seejärel aga hakkas kasvama diabeeti haigestumine ja elanikkond muutus üha ülekaalulisemaks ning selles peetakse siiani üheks süüdlaseks just salakavalat suhkrut, millega asendati rasvad toidus. “Nüüdseks on rasvad oma maine taastanud ja suurem osa toitumisnõustajaid ja teadlasi on ühel meelel – hoopis kunstlikult vähendatud rasvasisaldusega toite tasuks vältida, eriti neid, kuhu on lisatud rohkelt suhkrut,” selgitab Elis Nikolai.

Rasvadel on organismis tähtis roll

Toitumisnõustaja suunab, et rasvad on oluliseks ehitusaineks rakkudes, varustavad organismi rasvlahustuvate vitamiinidega ning on väga tähtis makrotoitaine ajutööle. Nimelt 60% aju kuivmassist moodustavad rasvad.

“Seega ei pea rasvu kindlasti vältima, tuleb vaid valida, mida tarbida. Rasvad võiksid moodustada meie igapäeva menüüst umbes 25–30% ning 20% võiksid nendest moodustada küllastamata rasvad,” jagab spetsialist näpunäiteid.

Liialdada ei maksa

Küllastamata rasvad on taimsed rasvad nagu pähklid, seemned, taimeõli, avokaado. Ka kala on kasulike küllastamata rasvade rohke. On tõestatud, et just piisav küllastamata rasvade tarbimine aitab langetada kehakaalu ning mõjub tervistavalt südame-ja veresoonkonnale.

Küllastunud rasvad on ülekaalus loomset päritolu rasvades, nagu näiteks rasvases lihas-, piimatoodetes , munas. Need võiksid moodustada maksimaalselt 10% kogu tarbitavast energiat. “Ka küllastunud rasvad ei ole halvad, kuid nende tarbimisega ei tasu lihtsalt liialdada,” paneb Elis Nikolai südamele.