Töörühm võttis otsuse tegemisel arvesse USA FDA järeldust, mis põhines kliinilistest uuringutest saadud tulemustel – Jynneos vaktsiin tekitab vaktsiinia viiruse vastaseid antikehi, mis omakorda aitavad vältida ka ahvirõugetesse nakatumist. Lisaks näitasid loomkatsed (sh primaatidel), et vaktsiin kaitses loomi, kes puutusid kokku ahvirõugete viirusega ja suurendas varasemate põlvkondade rõugevaktsiinide poolt esile kutsutud immuunvastust.

Jynneose kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed on süstekoha valulikkus, punetus, paistetus, sügelemine ja kõvenemine süstekohal ning lihas- ja peavalu ning väsimus.

Mis vaktsiiniga täpsemalt tegu?

Jynneos/Imvanex valmistab organismi ette kaitsmaks end rõugete ja ahvirõugete viiruse vastu. Vaktsiin sisaldab vaktsiinia viiruse elusat modifitseeritud vormi nimega “vaccinia Ankara”, mis on lähedas suguluses rõugete ja ahvirõugete viirustega. Vaktsiin ei põhjusta ise rõugeid ning ei suuda ise paljuneda.

Kuna rõuged ja ahvirõuged on omavahel sarnased viirused, kaitsevad vaktsiini abil tekkivad antikehad ka ahvirõugete vastu.

Vaktsiini süstimise järel saab immuunsüsteem aru, et tegemist on kehale võõra valguga ning hakkab tekitama selle vastu loomulikku kaitset. Kui inimene puutub hiljem ahvirõugete või sarnase viirusega kokku, suudavad tekkinud antikehad koos immuunsüsteemiga viiruse rakkude vastu võidelda ja end selle vastu kaitsta.

Imvanexi andmete hindamine ahvirõugete kasutamise osas tähendab, et Euroopa ravimiamet hindab praegu olemasolevaid andmeid, oodates samal ajal ametlikku müügiloa taotlust, mis võimaldaks laiendada Imvanexi kasutamist ka ahvirõugete vastu.

Mida kujutavad endast ahvirõuged?

Ahvirõuged on haruldane haigus, mis põhjustab rõugetele sarnaseid sümptomeid. Ahvirõuged algavad tavaliselt palaviku, peavalu, lihasvalu ja väsimusega ning haigus võib olla eluohtlik, kuigi ahvirõugeid peetakse rõugetest leebemaks.

Inimesed võivad ahvirõugetesse nakatuda kokkupuutel erinevate loomadega nagu näiteks närilised ja primaadid, kuid viirus võib edasi kanduda ka inimeste omavahelise lähikontakti tagajärjel.

Alates 2022. aasta maist teatatud haiguspuhangud maailmas on esimesed väljaspool Aafrikat teatatud puhangud ja neil ei ole seost endeemiliste piirkondadega.