Ajakiri New England Journal of Medicine avaldas 14. juulil kliinilise uuringu esimese etapi kohta esialgsed andmed. Uuringusse oli kaasatud 45 inimest ning tulemused näitasid, et vaktsiin tekitas immuunvastuse kõigil uuringus osalejatel ja edasisi uuringuid takistavaid ohutusprobleeme ei ilmnenud.

Vabatahtlikud said vaktsiini kolmes doosis: 25, 100 ja 250 µg. Pärast esimest vaktsineerimist tekkis immuunvastusena enim antikehi suurima doosi saanud katsealuste organismis, kuid pärast teist vaktsineerimist leiti viirust neutraliseerivad antikehad kõigi katsealuste verest.

Kõrvaltoimetest ilmnesid rohkem kui pooltel katsealustel väsimus, külmavärinad, pea- ja lihasvalu ning valu süstekohas. Kogu organismi haaravad kõrvaltoimed olid tavalisemad pärast teist vaktsineerimiskorda ja eelkõige kõrgema vaktsiinidoosi korral.

Nagu oli välja toodud Ravimiameti eelmises vaktsiinikandidaate tutvustavas uudises juuli alguses, on ka Pfizer koos oma partneri BioNTech’iga teada andnud, et nende arendatav mRNA-põhine vaktsiinikandidaat BNT162b1 on kliiniliste uuringute algusfaasis osutunud ohutuks ning manustatud vaktsiini kogusest sõltuvalt immuunsust tekitavaks. Samas pole neid andmeid veel eelretsenseeritavas teadusajakirjas avaldatud.

Gamaleya uurimisinstituudi arendatav vaktsiinikandidaat on osutunud kliinilise uuringu esimeses faasis ohutuks ja immuunsust tekitavaks

Venemaa kaitseministeeriumi sõnul on Gamaleya uurimisinstituudi arendatav adenoviirusel põhinev SARS-CoV-2 vaktsiinikandidaat osutunud kliinilise uuringu esimeses faasis ohutuks ja immuunsust tekitavaks.

38 inimest said vaktsiinidoosi juuni keskel ning ministeeriumi sõnul ei ilmnenud neil 28 päeva pärast tõsiseid kõrvaltoimeid.

Austraalias algamas kliinilise uuringu esimene faas vaktsiinikandidaadiga

Austraalias algab kliinilise uuringu esimene faas SARS-CoV-2 vaktsiinikandidaadiga 120 vabatahtlikul. Vaktsiini antigeeniks on SARS-CoV-2 pinnavalk, mida on valgu kolmedimensionaalse ehituse stabiilsemaks muutmiseks kindlal viisil töödeldud (nn molekulaarse klambri meetod). Selle tulemusena võiks ka antigeeni tekitatav immuunvastus tugevam olla.

Vaktsiini manustatakse koos õlil põhineva adjuvandiga MF59. Vaktsiini arendamine on toimunud mitme biotehnoloogiafirma koostöös (CSL, Patheon, Cytiva) ning samuti on vaktsiini arendusse panustanud CEPI (Coalition for Epidemic Preparedness Innovations). Esimesi tulemusi uuringust oodatakse kolme kuu pärast.

Esimese ja teise faasi kliinilised uuringud algamas ka mitmes Aasia riigis

Firma AnGes on alustamas Jaapanis esimese ja teise faasi kliinilist uuringut DNA-põhise vaktsiinikandidaadiga AG0301-COVID19 30 tervel täiskasvanul.

Hiina Meditsiiniteaduste akadeemia alustab esimese ja teise faasi kliinilist uuringut inaktiveeritud SARS-CoV-2 vaktsiinikandidaadiga, mida on kavas manustada 471 tervele vabatahtlikule, kes on vanemad kui 60 aastat.

Firma Zydus alustab Indias esimese ja teise faasi kliinilist uuringut DNA-põhise vaktsiinikandidaadiga ZyCoV-D. Vaktsiini on plaanis manustada 1000 katseisikule.

Praegu on ravimiarenduse kliiniliste uuringute etappi jõudnud rohkem kui 30 SARS-CoV-2 vaktsiinikandidaati.