Ravimitootjate liit tarneraskustest: järjest rohkem tuuakse ravimitootmist tagasi Euroopase

Ravimiametid, ravimitootjad, hulgimüüjad ja apteegid teevad kõik endast oleneva ravimite tarneprobleemide ennetamiseks.Foto: Jp Hion

Ravimite tarneraskuseid esineb igal aastal, nii ka tänavu. Ravimitootjate liidu juhataja Riho Tapferi kinnituse tegelevad ravimite tarneraskuste probleemile lahenduste otsimisega Euroopa riigid nii iseseisvalt kui ka üleeuroopaliselt. Muu hulgas tuuakse järjest rohkem ravimitootmist tagasi Euroopasse – nii palju, kui võimalik.

„Ravimite tarneraskused ei ole ainult Eesti probleem. Ravimiturg on seotud üleilmselt – kui on häiritud toimeainete või ravimite tootmine Aasias, on mõjutatud Euroopa ja ka Eesti,” tõdes ravimitootjate liidu juhataja Riho Tapfer.

COVID-19 kriis näitas selgelt kui haavatav on ravimite ja muude tervishoiutoodete tarneahel Euroopas. Selle riski vähendamiseks kutsuti ellu initsiatiiv HERA ehk tervisealastele hädaolukordadele reageerimise asutus (European Health Emergency Preparedness and Response Authority). Selle peamine eesmärk on koostöö parandamine nii tootjate, hulgimüüjate, regulatiivasutuste kui turu kõigi osapoolte vahel, et tagada meditsiinitarvikute ja ravimite tarnekindlus.

Tapferi sõnul on Euroopa Liit võtnud eesmärgiks otsida lahendusi igas riigis nii eraldi kui ka piirkondlikul tasandil. „See tähendab muu hulgas seda, et järjest rohkem tuuakse tootmist tagasi Euroopasse – nii palju, kui võimalik. See ei ole kindlasti lihtne, sest alati ei saa ka kõikide ravimikomponentide tarnekindlust Euroopa siseselt tagada, kuid eesmärk on riske hajutada nii tarnes kui tootmises,“ selgitas ta.

Paraku kõiki tarneraskusi välistada ei ole võimalik, mistõttu tuleb meil tulevikuski nendega silmitsi seista. “Ravimitootmine on olnud klassikaliselt üles ehitatud väga suurele hinnasurvele: ootus on, et ravimid peavad olema väga odavad. See on pannud tootjaid otsima soodsamaid lahendusi. Tihti on kogu ahel üles ehitatud ühele tarnijale ja ahel seetõttu väga haavatav,“ tõi Tapfer välja. 

„Võin kinnitada, et ravimitootjad oma katusorganisatsiooni EFPIA kaudu ja kohalike riikide assotsiatsioonidega teevad regulaarset koostööd selleks, et vähendada tarneprobleemide tekkmist,” lisas Tapfer. Koostöö eesmärgiks on seegi, et juba potentsiaalse tarneprobleemi tekkimisel jõuaks info ravimiametiteni ja sealt omakorda arstide ja patsientideni. Ravimiametid, ravimitootjad, hulgimüüjad ja apteegid teevad kõik endast oleneva ravimite tarneprobleemide ennetamiseks.

“Kahjuks ei ole Eestis igal ravimitootjatel iseseisvat esindust, mistõttu võib olla ka suhtlemine pikaajalisem ja keerulisem. On äärmiselt oluline, et suurte ravimifirmade esindused oleksid ka väikeses Eestis olemas – see kiirendab suhtlust oluliselt,“ selgitas Tapfer. 

Ravimite tarneraskuseid esineb igal aastal. Põhjuseid on tarnehäirete tekkimisel väga erinevad: tehnilised ja logistilised probleemid transpordiahelas, ebatäpsed prognoosid või nõudluse suurenemine – näiteks kriiside või viirusperioodide tõttu.

Mõnikord tekivad tarneraskused ka toimeainete või muude oluliste ravimikomponentide tootmisprobleemidest. Mõningaid toimeaineid toodetakse maailmas üksikutes kohtades ning nende tootmine on keeruline ja ajamahukas protsess. Kui nõudlus ootamatult kasvab või hoopis väheneb selle tehase toomisvõimsus, näiteks loodusõnnetuse või muu tehnilise probleemi tõttu, tekib tarnehäire. 

Ravimitootjate liit on mittetulundusühing, mis esindab Eestis tegutsevaid uurimistööl põhinevaid originaalravimite tootjaid ja geneerilisi ravimeid tootvaid ravimifirmasid.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.