“Migreenihoogu aitavad pärssida ravimid, mis blokeerivad CGRP aktiivsust. Need spetsiifilised migreeni ära hoidvad ravimid on näidustatud täiskasvanutel, kellel on vähemalt neli migreenipäeva kuus,” selgitab arst. “Eestis on siiani olnud saadaval kaks taolist ravimit: erenumab (Aimovig) ja fremanezumab (Ajovy). Hiljuti lisandus uus ravim: eptinezumab (Vyepti). Selle eripäraks on veenisisene manustamine, mis tagab toime kiirema alguse.”

Kuidas uus ravim toimib?

“CGRP blokaator on antikeha, mis näeb mitmekümnetuhande-kordse suurendusega välja nagu Y-täht – see on iseloomulik välimus kõigile antikehadele. CGRP blokaatorid tunnevad vereringes ära just CGRP molekulid või nende retseptorid,  seovad need enda külge ning muudavad seeläbi CGRP mittetoimivaks,” selgitab arst migreeniravimite toimepõhimõtet.

Dr Schneider kirjeldab, et eptinezumabi tilgutatakse veeni 30 minutit ning seejärel ennetab ravim migreenihooge kolm kuud. “Seega peaks ravimit manustama ainult neli korda aastas, mitte iga päev nagu suukaudse ravi puhul,” märgib ta.

Neuroloogi sõnul on pärast protseduuri toimet tunda juba järgmisel päeval. Veelgi enam: migreenihoo ajal ravimit saanud patsiendid märkasid valu vaibumist juba kahe tunniga. “See on oluline erinevus võrreldes suukaudsete migreeni ennetavate ravimitega, mille toimet on märgata alles mitme nädala või kuu pärast,” märkis dr Schneider.

“PROMISE-1 ja -2 uuringute andmetel vähenes eptinezumabi toimel igakuine migreenipäevade arv pooltel patsiendidel poole võrra ja kolmandikul patsientidel koguni üle 75%. Samuti muutusid allesjäänud valud nõrgemaks,” lisas arst.

Paraku leidub aga neidki patsiente, kellel CGRP blokaatorid ei too loodetud leevendust. “Nendel vähendab migreeni tõenäoliselt mõni teine virgatsaine, mitte CGRP. See näitab, kui keeruline haigus on migreen. Õnneks käivad juba aktiivsed uuringud veelgi uuemate migreeniravimite välja töötamiseks,” ütles dr Schneider.