Väikeste veresoonte vaskuliiti võivad põhjustada viirus- ja bakteriaalsed infektsioonid, aga ka ravimid ja vaktsiinid. Üldjuhul patsiendid paranevad toetava raviga.
Komitee hindas väikeste veresoonte vaskuliidi 21 juhtu, sh 10 juhul vastas naha haaratusega vaskuliidi kirjeldus definitsioonile „ühe organi haaratusega vaskuliit“. Enamusel neist 10 juhust puudusid muud selged põhjused, 8 juhul ilmnesid nähud varsti pärast vaktsineerimist.
31. detsembri 2021 aasta seisuga on Jansseni COVID-19 vaktsiini maailmas tehtud üle 42,5 miljoni annuse. Eestis on 7.03.2022 seisuga Jansseni COVID-19 vaktsiini tehtud 78 018 annust, vaskuliidi tekkest vaktsineerimisega seoses teatatud ei ole.
Spikevax: kapillaaride lekke sündroomi taasteke
Komitee soovitab Spikevax vaktsiini ravimiteabesse lisada hoiatuse kapillaaride lekke sündroomi taastekke kohta.
Kapillaaride lekke sündroom (capillary leak syndrome – CLS) on üliharva esinev tõsine haigusseisund, mis põhjustab vedeliku leket kapillaaridest (väikestest veresoontest) ja seetõttu jäsemete turseid, kehakaalu järsku suurenemist, minestustunnet, verehüübimise suurenemist, albumiinisisalduse vähenemist veres ja vererõhu langust. Kapillaaride lekke sündroomi teket seostatakse viirusinfektsioonide, teatud verevähkide, põletikuliste haiguste ja mõnede ravimitega.
Komitee hindas olemasolevaid andmeid ja kõiki Eudravigilance kõrvaltoimete andmebaasi edastatud teatisi kapillaaride lekke sündroomi tekkest Spikevax ja Comirnaty vaktsiini järgselt.