Euroopa kolposkoopia ühenduse president, Helsingi Ülikooli kaasprofessor Pekka Nieminen tõi välja, et riigid, kus töötab hästi nii HPV vaktsineerimine kui ka sõeluuring, on täna liikumas suunal, mis ühel hetkel haiguse elimineerib: „HPV vaktsiin toimib ja toimib väga hästi.“ Riikides, kus HPV vastane vaktsineerimine ja sõeluuringud on tõhusad, on emakakaelavähi juhud muutunud pigem haruldasteks. Kuid see eeldab prioriteeti tervisepoliitikas HPV leviku piiramisel.

Nieminen lisas, et naiste puhul, kes on saanud emakakaelavähi muutuste korral ravi ning sel ajal ka HPV vaktsiini, on uuringud näidanud, et neil on vähem retsidiivi, kui neil, kellel ei olnud võimalust vaktsiini saada. Pekka Nieminen on pikaajaliselt uurinud emakakaelavähi ennetust, mis sisaldab nii skriiningut, kolposkoopiat kui ka HPV vastu vakstineerimist.

HPVst põhjustatud haigused on tänapäeval välditavad

Emakakaelavähi tekkepõhjuseks on nakatumine inimese papilloomviirusega (HPV), haigestumist saab tänapäeval vältida vaktsineerimisega ning varase avastamise korral ennetada või ravida. Kolposkoopia on uuring, mille käigus uuritakse emakakaela kolposkoobi abil, et avastada emakakaela vähki või vähieelset seisundit, hinnata leitud kolde suurust ja võtta koetükikesi histoloogiliseks uuringuks ehk biopsiaks. 

HPVd võib pidada üheks nakkavamaks viiruseks, mis levib seksuaalvahekorra ajal kui ka limaskestade kokkupuutel, ilma, et oleks sugulises vahekorras oldud. 80% inimestest puutub oma elu jooksul mõne HPV viiruse tüvega kokku. Kui oled viiruse saanud, siis on kaks varianti. Sagedasem on võimalus, et immuunsüsteem kõrvaldab selle.

Teine variant on aga see, et viirus jääb organismi püsima, hakkab rakkudes paljunema ja tekitab rakumuutusi. See omakorda viib vähkkasvaja tekkeni, millest kõige sagedasem on emakakaelavähk, naistel veel tupe- ja häbemevähk ning meestel peenisevähk. Nii meeste kui naiste seas esineb pärakuvähki ning järjest enam ja enam kurgu-neeluvähki. Statistika näitab, et iga 26-s pahaloomuline vähk Eestis on tingitud nakatumisest HPVga, mida annaks vältida.

Kuigi viirus levib kiirelt, siis on HPVst põhjustatud haigused tänapäeval välditavad. Kui emakakaelavähi ennetuseks on peale vaktsineerimise veel sõeluuring, siis teiste HPV-positiivsete haiguste puhul skriining puudub ja haigust saab vältida HPV vastu vaktsineerides. 

Peale enda kaitsmise on oluline laia hulga inimeste vaktsineeritus HPV vastu elanikkonnas tervikuna, sest sellega väheneb ka üldine viiruse levik. Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda väiksem on viiruskoormus ja vähem inimesi nakatub.

See on põhjus, miks paljudes riikides on riiklikus programmis vaktsineerimine võimaldatud peale 12-14-aastaste poiste ja tüdrukute veel lisaks kuni 23. või lausa 26. eluaastani. Ja seda juba pea 15 aastat, sest sellega kaitseb nii ennast kui ka teisi. Eestis on täna vaktsineerimine riiklikus immuniseerimisprogrammis tagatud alates 2018. aastast tüdrukutele 12-14 eluaastat. 

Balti riikide kolposkoopia konverents on rahvusvaheline emakakaelavähi ennetusele ja ravile suunatud günekoloogide, onkogünekoloogide, onkoloogide ning teadlaste suurüritus, mis tänavu toimus neljandat korda. Konverents toimus 24. novembril Tallinnas.