Kuigi Liisal polnud ühtegi sümptomit avaldanud, läks ta samuti testima ning selgus, et oli siiski nakatunud. “Kahjuks oli selleks hetkeks ka uus partner juba nakatunud. Meile kõigile kolmele määrati antibiootikumide kuur. Kui minu sõbral õnnestus haigusest lahti saada esimese kuuriga, siis minu ja mu partneri jaoks esimese kuuriga alles saaga algas. Pidime läbi tegema mitu antibiootikumi kuuri enne, kui analüüsid taas korras olid. See võttis aega mitu kuud ja oli organismile üsnagi kurnav,” rääkis Liisa oma kogemusest.

SYNLABi laboriarsti dr Paul Naaberi sõnul on mükoplasmoos Eestis üks sagedasemaid sugulisel teel levivaid haiguseid. “See on klamüdioosiga sarnane suguteede põletik, mida tekitab Mycoplasma genitalium bakter. Mükoplasmoos levib nii meeste kui naiste hulgas kaitsmata vahekorra ja suuseksi ajal,” ütles dr Naaber.

Ka mükoplasmoosi puhul ei pruugi haigestunud inimesel esineda haigussümptomeid. “Siiski võib see naistel põhjustada suurenenud voolust, vahekorrajärgset veritsust ja alakõhuvalu. Meestel võib esineda limast eritist või valulikku urineerimist. Ravimata juhtudel võib see põhjustada vaagnapiirkonna põletikke ja emakavälist rasedust ning olla üks viljatuse põhjuseid nii naistel kui meestel,” selgitas dr Naaber ja lisas, et mükoplasmoosi ravitakse antibiootikumidega ning haigus allub enamasti ravile.

HPV viirusesse nakatumise aitab ära hoida vaktsiin

Cetlin* (22) jagas oma kogemust HPVsse nakatumisel, mis põhjustas nii hirmu kui ebamugavust mitmeteks kuudeks. “Kui olin veel teismeline, siis olin kaitsmata vahekorras ühe kutiga ning kuigi ma muidu alati kasutasin kondoomi, siis juhtus nii, et üks kord ei kasutanud. Läksin tegelikult paanikase ning võtsin hommikul ka kohe sos-pilli ja esialgu läks edasi kõik normaalselt,” rääkis Cetlin.

Aga mitme kuu möödudes tekkisid Cetlinile genitaaltüükad. “Ma googeldasin alguses, et mis need on ja olin pikalt hirmul ning ei julgenud testima minna, sest kartsin, et olen liiga noor. Lõpuks läksin testima ning sain teada, et mul on HPV, kuid mingit ravi selle vastu ei ole. Arst ütles, et genitaaltüükad peaksid ise ära kaduma. Käisin seega iga kahe kuu tagant testimas, kuni lõpuks öeldi, et mul pole enam seda infektsiooni. Kahjuks ma tol ajal ka ei teadnud, et HPV vastu on tegelikult võimalik end vaktsineerida,” nentis noor naine.

Dr Paul Naaber selgitas, et HPV ehk inimese papilloomviirus on väga laialt levinud ning seksuaalsel teel leviv papilloomviirus võib põhjustada nii genitaaltüükaid kui suupiirkonnas esinevaid tüükaid. Samuti põhjustab HPV viirus eelkõige emakakaelavähki, aga ka kurgu-, peenise-, päraku- ja tupevähki.

“Sageli suudab HPVga nakatumisel organism end ise ravida, aga mitte alati. Kui inimorganism ei suuda viirusest ise vabadena, on oht, et emakakaelas tekivad ajapikku vähieelsed muutused. HPV-infektsioon võib organismis püsida aastaid ja siis kaduda või areneb paari aasta jooksul selliseks, kus esmased vähieelsed muutused on avastatavad,“ ütles arst. Viirusese nakatumist saab ära hoida HPV-vaktsiiniga, mis on Eestis kättesaadav olnud juba üle 15 aasta ning viimased kolm aastat 12-14-aastatel tüdrukutel ka riiklikus vaktsineerimiskavas. Käesoleva aasta veebruarist saavad HPV vastu tasuta vaktsineerida ka poisid.

Klamüdioos kulgeb sageli sümptomiteta

Anneli* (41) juhtum suguhaigusega näitas, et alati ei haigestu need, kellel värvikas seksuaalelu: “Nimelt sain nüüdseks juba aastaid tagasi teada, et minu pikaaegsel elukaaslasel oli kõrvalsuhe. Kuna olime pikemalt olnud suhtes, siis kasutasin beebipille raseduse vältimiseks, mis paraku ei kaitse suguhaigustesse nakatumise eest. Kui sain teada kaaslase kõrvalsuhtest, tunnistas ta, et ei kasutanud kõrvalsuhte ajal ka kaitsevahendeid,” kurvastas Anneli.

Anneli oli vihane ja pettunud ning saatis kaaslase esimesel võimalusel suguhaiguste osas testima. “Testi tulemus näitaski, et ta oli nakatunud klamüüdiaga. Seega seadsin ise sammud naistearsti juurde ning mulle öeldi, et kuna see haigus nakkab väga kergesti, siis testi asemel määrati mulle kohe ravi ja ka ravijärgne kontroll. Kuigi suhet pärast sellist intsidenti enam parandada ei saanud, sai minu seksuaaltervis tänu õigeaegsele reageerimisele kiiresti korda,” oli Anneli tänulik, et saatis kaaslase suguhaiguste osas testima.

Terviseameti statistika järgi tuvastati Eestis 2023. aastal kokku 894 sugulisel teel leviva klamüdioosi haigusjuhtumit. Haigus levib peamiselt kaitsmata seksuaalvahekorra ajal ning esineb sagedamini 15-29-aastaste inimeste seas.

Dr Naaber nentis, et klamüüdiabakteri muudab salakavalaks see, et suguteede klamüüdiaga nakatunutel ei ole sageli äratuntavaid sümptomeid. Seega võivad nad haigust enda teadmata kanda ja edasi anda aastaid enne, kui see endast märku annab. „Enam kui pooltel juhtudel ei ole suguteede klamüüdiaga nakatunutel sümptomeid. Nakkuse saamisest kulub haiguse avaldumiseks keskmiselt 3-14 päeva, kuid 75% nakatunud naistest ja 50% nakatunud meestest ei ole kergesti äratuntavaid sümptomeid ning haigust võib kanda aastaid enne, kui see ühel hetkel ägeneb,“ märkis arst ning pani kõigile südamele end regulaarselt suguhaiguste osas testida.

* Nimed on muudetud anonüümsuse tagamiseks.