Lisaks kavatseb ülikool seada selgemaid eesmärke tudengite ja teadlaste ettevõtlikkuse ning ettevõtlusalaste teadmiste suurendamiseks. “Ideaalis võiks igal teadlasel olla võimekus oma teadusavastus muuta maailma mõjutavaks tooteks või teenuseks,” illustreeris Esko plaanitavat muutust.

Tervisekassa raviteenuste peaspetsialisti Tiina Östermani sõnul on Eesti tervisetehnoloogiate ökosüsteemi kaardistamine ja koondamine ühtsesse strateegiadokumenti igati tervitatav ja oluline samm aitamaks tihendada eri osapoolte vahelist koostööd ja infovahetust. „Tervisekassa näeb omalt poolt võimalust panustada läbi tervishoiuteenuste arendamise, mis hõlmab näiteks raviteekondade rakendamist ja digilahenduste kasutuselevõtu soodustamist. Samuti toetame uudseid algatusi läbi tervisekassa innovatsioonifondi,“ ütles Österman. Strateegia viiakse ellu valdkonna organisatsioonide koostöös.

Lisaks võeti eilsel kohtumisel kokku teadusmahukate tervisetehnoloogiate arenguprogrammi ehk teaduskiirendi kogemused, kus osales 14 tervisetehnoloogia ettevõtet. Kiirendi ellu kutsunud SmartCapi juhatuse liikme Mari Vavulski sõnul näitasid pooleteistaastase programmi tulemused, et Eesti ülikoolides tehtaval tippteadusel on väga suur potentsiaal jõuda reaalselt ka turule.

“Kiirendi loomise eesmärk oli anda selles osalevatele ettevõtetele täiendav teadmistepagas, kontaktvõrgustik ning ka väike kapitalisüst teadusmahukate äriideede arendamiseks,” ütles Vavulski. “Kiirendisse kandideerisid ja pääsesid osalema tugeva äripotentsiaaliga uudsete ja innovaatiliste tervisetehnoloogiate arendajad, kes on tänaseks juba jõudnud oma tootearendustsükliga väga suure sammu edasi, kogunud vajalikke rahvusvahelisi kontakte ning kaasanud ka kapitali, mis on tugev alus turule jõudmiseks,” kirjeldas Vavulski.