Sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Kalle Killar rääkis, et tema näeb koroonakriisis ennekõike võimalust: “Vaadates kümne aasta perspektiivi, siis see on oluline verstapost, mis viib meid nii mõtteviisi kui arenguhüppe aspektist uuele tasandile.”

Killar rääkis ka sellest, et riik ei pea kõike ise ja üksinda tegema, vaid peaks rohkem kaasama erasektorit. Tema sõnul on neil juba päris mitu head näidet, kuidas avaliku ja erasektori koostööst on sündinud tõhusaid lahendusi.

Tänane olukord ei soosi innovatsiooni

Tervisekassa innovatsioonijuht Kitty Kubo rääkis sellest, kuidas jõuda innovaatiliste lahenduste rakendamiseni tervishoius. Ta tõdes, et kasutajate digivõimekust tuleb oluliselt järele aidata – kõik patsiendid pole võrdselt nutiteadlikud. Selle probleemiga seisame Kubo hinnangul silmitsi veel vähemalt kümme aastat.

“Me ei saa vahel isegi rakendusi testida, kuna sihtgrupil puudub digivõimekus,” nentis ta. Rääkides katmata vajadustest, tõi Kubo välja selle, et praegu on turult puudu videoplatvormid kaugvastuvõtuks ja teraapiaks; lahendused, mis koguks patsientide tagasisidet ning hinnanguid oma tervisetulemitele ja saadud teenuskogemusele; erinevad raviteekonna koordinatsiooni lahendused. 

Peavalukliiniku Migrevention looja Katrina Laks esindas erasektori vaadet ja tõdes, et tänane olukord pole kindlasti innovatsiooni soodustav, seda tuleks parandada. Katrina Laks tõi välja ka selle, et uusi lahendusi tuleks luua patsientide ja spetsialistide koostöös. “Kui sa ei loo lahendust koos lõppkasutajaga, siis ei hakata seda ka kasutama,” ütles Laks.

Fookuses e-tervise kvaliteet

TalTechi e-meditsiini keskuse e-tervise analüütik Maarja-Liis Elland tutvustas TalTechi poolt välja töötatud terviserakenduste hindajat. Tegemist on lahendusega, mis võimaldab kindlate kriteeriumite alusel hinnata terviserakendusi. Lahendust alles arendatakse ja testitakse, ent loodetavasti saab sellest tulevikus justkui kvaliteedimärgis erinevatele terviserakendustele.  

Tartu Ülikooli Genoomika instituudi asedirektor ja Eesti Geenivaramu arenduskeskuse juht Tõnu Esko sõnas, et kui rääkida sellest, kes vastutab e-tervise arendamise eest, siis ei tohiks unustada teaduse poolt. Tema näeb seda kui kolmainsust: teadlased mõtlevad välja innovaatilisi lahendusi, mis seejärel ettevõtjate abil ja riigi toel jõuavad inimesteni.

Esko sõnul on Tartu Ülikool välja töötanud andmekiirendi, mis tähendab seda, et ettevõtte saab oma idee välja käia ja kui idee on pädev, siis antakse ettevõttele ligipääs andmetele, et testida ja välja töötada erinevaid tooteid ning teenuseid. Sel sügisel on plaanis avalikustada ka portaal “Minu geenivaramu”.