Unustada ei tohi ka keskkonnamõju, mida toob endaga kaasa ühekordsete maskide tootmine ja kasutamine: iga kuu toodetakse hinnanguliselt 129 miljardit maski, mis tähendab mitut tonni jäätmeid päevas.
Seda kõike arvestades leidis rahvusvaheline teadlaste rühm, kuhu kuulus ka Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi füüsikalise farmaatsia kaasprofessor Karin Kogermann, et vaja on töötada välja uue põlvkonna korduskasutatavad näomaskid.
Oma ettekujutuse uuenduslikust nanotehnoloogial põhinevast patogeene hävitavast näomaskist avaldasid nad artiklis „Personalized Reusable Face Masks with Smart Nano-Assisted Destruction of Pathogens for COVID-19: a Visionary Road“, mis ilmus ajakirjas Chemistry – A European Journal.
Naotehnoloogia on võimas vahend
Karin Kogermann nimetas nanotehnoloogiat võimsaks vahendiks, mis võimaldab toota unikaalsete füsikokeemiliste ja patogeenivastaste omadustega materjale.
“Ainulaadsete omadustega mitmeotstarbelisi materjale saab valmistada nii, et kombineeritakse elektrokedratud nanokiudusid, plasmoonilisi nanoosakesi, anorgaanilisi nanoklastreid ja 3D-prinditud struktuure,” kirjeldas ta.
Prinditud korduskasutatavatel näomaskidel oleks väga hea filtreerimis- ja niiskuse hajutamise võime ning valguse abil desinfitseeritavad omadused.