Tehnoloogia

Eesti teadlane osaleb uue põlvkonna nutika näomaski kavandamisel

Tuleviku korduskasutatavad näomaskid põhinevad nutikal nanotehnoloogial.Foto: Shutterstock

Seitsme riigi, sh Eesti teadlased kirjeldavad, et tuleviku korduskasutatavad näomaskid põhinevad nutikal nanotehnoloogial. Kavakohaselt on need 3D-prinditud maskid senisest mugavamad, väga hea filtreerimisvõimega ja isepuhastuvad ning suudavad hajutada niiskust.

Praegu kasutatvatel mittemeditsiinilistel maskidel on rida puudusi

Koroonapandeemia on näidanud, et näomaskide õige kasutamisega võib tublisti vähendada nakkus- ja surmajuhtumite arvu. Praegu kasutusel olevatel mittemeditsiinilistel näomaskidel on omad puudused kas tõhususe, mugavuse või kasutusaja mõttes.

Unustada ei tohi ka keskkonnamõju, mida toob endaga kaasa ühekordsete maskide tootmine ja kasutamine: iga kuu toodetakse hinnanguliselt 129 miljardit maski, mis tähendab mitut tonni jäätmeid päevas.

Seda kõike arvestades leidis rahvusvaheline teadlaste rühm, kuhu kuulus ka Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi füüsikalise farmaatsia kaasprofessor Karin Kogermann, et vaja on töötada välja uue põlvkonna korduskasutatavad näomaskid.

Oma ettekujutuse uuenduslikust nanotehnoloogial põhinevast patogeene hävitavast näomaskist avaldasid nad artiklis „Personalized Reusable Face Masks with Smart Nano-Assisted Destruction of Pathogens for COVID-19: a Visionary Road“, mis ilmus ajakirjas Chemistry – A European Journal.

Naotehnoloogia on võimas vahend

Karin Kogermann nimetas nanotehnoloogiat võimsaks vahendiks, mis võimaldab toota unikaalsete füsikokeemiliste ja patogeenivastaste omadustega materjale.

“Ainulaadsete omadustega mitmeotstarbelisi materjale saab valmistada nii, et kombineeritakse elektrokedratud nanokiudusid, plasmoonilisi nanoosakesi, anorgaanilisi nanoklastreid ja 3D-prinditud struktuure,” kirjeldas ta.

Prinditud korduskasutatavatel näomaskidel oleks väga hea filtreerimis- ja niiskuse hajutamise võime ning valguse abil desinfitseeritavad omadused.

Kogermann selgitas, et elektrokedratud kihtidel on võime hajutada maski kandmisel tekkivat niiskust, nii et maski on mugav kasutada. “Nende maskide suurim väärtus oleks aga kindlasti selle isedesinfitseerivad omadused,” lisas ta.

Teadlased usuvad, et nanotehnoloogilised isikupärastatud näomaskid annavad tohutult eeliseid väga paljudele kasutajatele kogu maailmas, eriti eesliinitöötajatele.

Karin Kogermanni teadusprojekti PRG726 rahastab Eesti Teadusagentuur.

Toimetas Triin Raestik

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.