Tehnoloogia

Eesti vähipatsientidelt hakatakse rahvusvahelise tarkvaraplatvormi abil koguma digitaalset tagasisidet

Foto: Shutterstock

Aasta tagasi alustasid Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu Ülikooli kliinikumi, Ida-Tallinna keskhaigla, sotsiaalministeeriumi, haigekassa ja Roche Eesti kopsuvähiga patsientide raviteekonna ühtse andmebaasi loomise projektiga. Järgmise etapina hakatakse digitaalselt koguma patsiendi tagasisidet raviprotsessi mõjust tema elukvaliteedile.

Patsiendi elukvaliteeti ning raviprotsessi mõju kirjeldava andmestiku paremaks kogumiseks õnnestus uuringumeeskonnal liituda rahvusvahelise uuringuga Kaiser. Uue alamprojekti raames eestindatakse maailmas juhtival kohal olev Kaiku Health tarkvaraplatvorm ning võimaldatakse kolmel suurhaiglal uut lahendust kasutada igapäevase töö osana.

Digitaalne tagasiside

Rahvusvahelise Kaiser projekti raames uuritakse patsiendi tervisetulemi hinnangu (PRO – patient-reported outcomes) kogumiseks kasutatava tarkvara kasutuskogemust nii patsientide kui ka haigla töötajate vaates. Uuringu läbiviimise tulemusel hinnatakse kliinilises keskkonnas, kui paljud patsiendid ning arstid võtavad uuringus pakutava patsientide kaugmonitooringu tarkvara kasutusele (adoption), kui paljud kasutavad seda pikema aja jooksul (adherence) ning milline on selle jooksul tekkiv kasutuskogemus (user experience).

Kaiku Health-i tarkvara võimaldab standardiseeritud küsimustike abil välja selgitada, kas ja kuidas muutuvad patsientide raviga seotud sümptomid ja elukvaliteet ravi vältel. Tarkvara üheks suurimaks plussiks on võimalus ajas järjepidevalt jälgida patsiendi seisundit. Nii on ravimeeskonnal oluliselt parem ülevaade sellest, mis on patsiendiga toimunud näiteks kahe haiglavisiidi vahepeal. Ühtlasi annab tarkvara ravimeeskonnale märku sellest, kui patsiendi seisund hakkab halvenema ning võimaldab temaga kiiresti ühendust võtta.

Kaiku platvormi testitakse kõigis kolmes vähiravi teostavas haiglas ja pilootuuringu faasis pakutakse tarkvara kasutamise võimalust 70 kopsuvähiga patsiendile ja hiljem ka 20 rinnavähipatsiendile. 

Oluline samm Eesti tervishoiule

“Kaiser projektiga saame suurendada personaalsete digitervise lahenduste kasutamist Eestis. Kogu Kaiser projekt Eestis on suurepärane võimalus meile arenemiseks ja õppimiseks, sest tegemist on esimese üleriigilise projektiga, mis algab samaaegselt kõigis vähki ravivates haiglates,” sõnas Kaiku Health’i kaasasutaja ja tegevjuht Lauri Sippola.

Kaiser uuringu Eesti koordinaatori ja  Roche Eesti digitervise valdkonna juhi Mart Vainu sõnul on ootuseks, et PRO-side kogumist jätkatakse ka pärast Kaiser projekti lõppu ja laiendatakse muudele paikmetele ja teiste haigustega patsientidele.

Vain avaldas seejuures, et veel loetud kuud tagasi valitses teadmine, et Kaiku tarkvara jaoks on Eesti turg liiga väike ning lootus kohalikel haiglatel ning patsientidel seda kasutada, oli pea olematu. Eelmise aasta lõpul selgus, et Roche on algatamas rahvusvahelist uuringut, kus Kaiku tarkvara kasutamist võimaldatakse valitud riikides ning meie kohalikul kopsuvähi uuringumeeskonnal õnnestus Kaiser uuringu läbiviijatele positiivselt silma paista.

“Seeläbi on Kaiser uuringus osalemise üks suurim väärtus Eesti tervishoiu jaoks maailma juhtiva tarkvaraplatvormi eestindamine ning onkoloogia valdkonnas taolise tarkvara pealt esimese praktilise kogemuse loomine. Kui põhjalik alus on loodud, on selle pealt lihtsam edasi liikuda tervel kohalikul onkoloogia valdkonnal,” sõnas Vain. 

Väärtuslik kogemus

Kaiser projekti raames teostatava uuringu juht, Ida-Tallinna Keskhaigla kvaliteedijuht Kelli Podošvilev peab samuti uuringus osalemise võimalust väga heaks.

“Uuringu peamine väärtus on tarkvara kasutuskogemuse hindamine ehk kuidas nii ravimeeskonna liikmed kui ka patsiendid taolise uue lähenemise omaks võtavad ning milline on nende tagasiside uuringu lõppedes,” tõi Podošvilev välja.

Samuti õpib ravimeeskond koguma patsientidelt äärmiselt kasulikku infot, et muuta protsess patsiendi jaoks kokkuvõttes paremaks. Näiteks, missugune on patsiendi suutlikkus iseseisvalt sümptomeid tarkvaras raporteerida, neid leevendada või kasvõi tarkvara abil oma ravimeeskonnaga videokõnet teha.

“Vähetähtis ei ole sümptomite kirja panemise kõrval ka mõõtmine, millist mõju omab raviprotsess tervikuna patsiendi elukvaliteedile ehk see, kuidas patsient ise hindab raviprotsessi tulemust oma hakkamasaamisele,” lisas Podošvilev. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.