„Piltlikult öeldes proovime õpetada neid eristama haiguskoldeid normaalsetest kudedest, et suurendada tõhusust ja vähendada kõrvaltoimet. Selleks teeme kõigepealt kindlaks vähiveresoonte molekulaarsed erisused ja töötame välja kullerpeptiidid, mis haiguskollete veresoontega seonduvad. Seejärel kinnitavad meie rühma keemikud ja materjaliteadlased peptiidid ravimite (või ravimitega laaditud nanoosakeste) külge ja järgneb ühendite testimine haigusmudelites,“ kirjeldas Teesalu.
Kullerpeptiidid on lühikesed valgujupikesed, mis „kleepuvad“ haiguskolletes rohkelt esinevate ja vereringest ligipääsetavate molekulide külge.
„Oleme selliste peptiidide avastamises ja vastava tehnoloogia väljatöötamises üks juhtivaid keskuseid. Kullerpeptiidide avastamiseks kasutame peptiidiraamatukogude skriinimist erinevate haiguste loommudelitel ja koekultuuris. Selleks tööks on loodud suurepärased tingimused professor Eero Vasara juhitud bio- ja siirdemeditsiini instituudis ning kaasprofessor Mario Plaasi juhitud katseloomakeskuses,“ ütles Teesalu.
Kullerpeptiidide abil saab suurendada erinevust ravimi efektiivse ja toksilise annuse vahel. „Nad võimaldavad kasutada ravimeid väiksemates doosides kui tavaliselt, mis tähendab vähem kõrvaltoimeid ja ohte, või saavutada sama annuse puhul parema ravivastuse,“ selgitas professor.
Teesalu sõnas, et saadud tunnustuse ajendiks oli hiljutine töö kasvajaselektiivsete peptiidide väljatöötamisel. „Need uued peptiidid seonduvad kasvajarakke koos hoidva „tsemendi“ – rakuvälise maatriksiga – ning akumuleeruvad efektiivselt ajukasvajates ja teistes soliidtuumorites,“ ütles ta.
Teadusteoks nimetatud peptiididega ollakse prekliinilises faasis: koekultuuri ja loomkatsete tulemused on avaldatud teadusajakirjades ning intellektuaalomand on Tartu Ülikoolis kaitstud. Arvestades rakuvälise maatriksiga seonduvate peptiidide edasist arendust ja kliinilisi uuringuid, läheb aga üle kümne aasta, enne kui kullerpeptiide saab vähiravis kasutada.
„See on pikk aeg, kuid kui pingutusi kroonib edu ja saame vähihaigeid aidata, on see igat kulutatud minutit ja senti väärt,“ sõnas professor.
