Tehnoloogia

TalTechi aasta parim arendus on südametöö sensor, mis muuhulgas tõhustab COVID-19 patsientide seisundi jälgimist ja ravi

Tallinna Tehnikaülikooli Seebecki elektroonikainstituudi emeriitprofessor Mart Min.Foto: ekraanitõmmis

Tallinna tehnikaülikooli eelmise aasta parimaks arendustööks valiti ülikooli teadlaste loodud innovaatilise sensori prototüüp, mis monitoorib kopsude ventilatsiooni ja südametööd ning koos sellega ka hapniku edasikandumist kudedesse vereringe kaudu.

Monitoorida saab hingamisraskuste all kannatavaid patsiente

Tunnustus saadi töö eest “Aordi tsentraalse vererõhukõvera mitteinvasiivne mõõtesensor”. Sensor tõhustab näiteks COVID-19 diagnoosiga patsientide seisundi jälgimist ja ravi ning selle abil saab monitoorida hingamisraskuste käes kannatavate haigete hapnikuvajadust ja sellega kaasnevaid muutusi südametöös.

Eesti Terviseameti andmetel kogeb ligi viiendik koroonaviiruse põhjustatud COVID-19 haigetest hapnikupuudust, mille kõige raskemad tagajärjed on ajukahjustus ja surm.

Tallinna tehnikaülikooli Seebecki elektroonikainstituudi emeriitprofessor Mart Min sai koos oma uurimisgrupiga valmis impedantsil põhineva randme ümber kinnitatava sensori prototüübi, mis annab infot nii kopsude töö kui ka hapniku omastamise ja südamerütmi kohta. Kõiki neid näitajad seiratakse korraga reaalajas.

Min selgitas, et seadme eelis on see, et lisaks südame ja kopsude tööle saab näha, kui palju hapnikku inimese organism omandab. Mõõta saab nii kodus, haige transportimisel kui ka ambulatoorse ja kliinilise ravi tingimustes.

Randmele kinnitatud sensor aitab avastada esmaseid haigusnähte, jälgida haiguse kulgu, signaliseerida kõrvalekalletest ja ohtudest ning soovitada ravi muutmist hetkeolukorrale vastavalt.

Min lisas, et sensorist on kasu ka neil patsientidel, kes vajavad juba hingamisaparaati. Sensor annab informatsiooni haige hapnikuvajadusest igal hetkel ja nii saab hingamisaparaadi juhtimisel neid andmeid kasutada.

Katsed kinnitasid teadlaste ootusi, arendus jätkub

2020. aasta sügisel tehti Ida-Tallinna keskhaiglas esmased katsed patsientidega. Need kinnitasid teadlaste ootuseid ning andsid perspektiivi töö jätkamiseks kõrgemal tehnoloogilisel tasemel.

Sensori lahendused on praegu patentimisel Ameerikas, järgnevalt ka Euroopas ja Hiinas.

Min kinnitas, et olemas on sensori prototüüp ja jätkub seadme arendustöö. “Soovime, et sensorit saaks hakata tootma esimesel võimalusel siinsamas Eestis ja seda on lubanud toetada ka Eesti Elektroonikatööstuse Liit,” lausus ta.

Koostöö on kokku lepitud Ida-Tallinna keskhaiglaga ja tehnoloogia arenduskeskusega ELIKO, huvi on üles näidanud ka Sorbonne’i ülikool ja firma Bioserenity Pariisis, samuti Aacheni tehnikaülikool Saksamaal.

Arendustöö uurimisrühma kuulusid Tallinna tehnikaülikooli teadur ja emeriitprofessor Mart Min, vanemteadur Andrei Krivošei, teadur Marek Rist, teadur Margus Metshein, doktorant-nooremteadur Eiko Priidel ja külalisõppejõud Jaan Ojarand.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.