Tehnoloogia

Teadusuuring: glaukoomiuuringute kodus tegemiseks on olemas toimiv ja täpne tehnoloogia

Kodukasutamiseks mõeldud tehnoloogiaga tehtud mõõtmisi võrreldi kliiniliste uuringute kuldstandardiga ning selgus, et 98 protsenti kodu-uuringutest olid sooritatud edukalt ja täpselt.Foto: Shutterstock

Glaukoom (rahvakeeli ka rohekae) on krooniline silmahaigus, mis kahjustab nägemisnärvi ja tekitab nägemisvälja kahjustust ning on üks peamistest pöördumatu pimeduse põhjustajatest kogu maailmas.

Senine jälgimissüsteem ei ole jätkusuutlik ja kulutõhus

Glaukoomi ei ole võimalik välja ravida, küll saab seda kontrolli all hoida. Haiguse edukaks käsitlemiseks on aga tähtis lasta teha regulaarselt silmauuringuid.

Praegu tähendab see, et glaukoomihaigetel tuleb aastas mitu korda võtta ette visiit silmakliinikusse ja nõnda kuni elu lõpuni.

Et elanikkond vananeb, tekib ka glaukoomiga patsiente aina juurde ning enam ei peeta sellist regulaarsetel arstikülastustel tuginevat haiguse kontrolli all hoidmise meetodit jätkusuutlikuks ja kulutõhusaks.

MedicalXpress kirjutab, et lisaks on seoses koroonapandeemiaga tekkinud näiteks Ühendkuningriigis olukord kus, arstiaegasid lükatakse meditsiinisüsteemi ülekoormatuse tõtu edasi või tühistatakse sootuks. Suurbritannias ähvardab pimedaks jäämine seetõttu väidetavalt umbes 20 inimest kuus.

Sellise situatsiooni pikaajalised mõjud on ennustamatud, kuid eksperdid väidavad, et nägemise kaotanud inimeste hulk hakkab tõenäoliselt suurenema.

Lisaks arvavad meditsiiniteadlased, et praegune iga-aastaste haiglakülastuste süsteem ei ole glaukoomi kõige agressiivsemate vormide jälgimiseks piisav.

Mitmed uuringud on juba näidanud, et sagedasemad (nt igakuised) silmauuringud võivad aidata glaukoomi oluliselt paremini kontrolli all hoida. See võimaldaks suure riskiga patsiente hakata vajadusel ravima varem ja sobivamalt.

Uue tehnoloogiaga saab teha silmauuringuid ise kodus

Londoni Linnaülikoolis tehtud uus uuring viitas sellele, et kõigi kirjeldatud probleemide lahendus võib peituda glaukoomi koduses jälgimises.

Uuringus osales 20 glaukoomiga patsienti, kellele lasti kuue kuu jooksul katsetada arvutis töötavat glaukoomi jälgimise prototüüpi “EyeCatcher”. Seadet kasutades pidid nad igas kuus ühe korra tegema mõlemale silmale glaukoomikontrolli ise.

Sarnaselt kliinikus tehtava uuringuga pidid patsiendid selle jaoks vaatama (tahvel)arvutis ekraanile ilmuvat ristikest ja vajutama nuppu, kui märkasid ekraani erinevates kohtades ilmnenud ja erineva intensiivsusega välgatust.

Arvuti eesmine kaamera salvestas samal ajal uuringu. Näotuvastuseks, pea ja silma(de) jälgimiseks ning tagamiseks, et uuring sooritatakse õigesti, kasutati tehisintellekti.

Uuringumeetodi täpsuse hindamiseks võrreldi kodus tehtud mõõtmisi kliiniliste uuringute kuldstandardiga. Selgus, et 98 protsenti kodu-uuringutest olid sooritatud edukalt ja täpselt.

Kinnitust leidis ka hüpotees, et andmete võrdlemine kliinikus tehtud uuringutega võimaldaks potentsiaalselt avastada nägemise kaotamise ohu mõningatel juhtudel kuid või isegi aastaid varem, kui praegune süsteem seda lubab.

See uuring on esimene maailmas, mis viitab asjaolule, et glaukoomi silmakontrolli saaksid patsiendid teha ise kodus täpselt.

Plaanis on jätku-uuringud

Edaspidi on plaanis uurida, kas kodune glaukoomiseire on jätkusuutlik ka pikema aja jooksul ning kas see suudaks edukalt tuvastada kiiresti progresseeruvaid glaukoomijuhtumeid.

Uuringu juht, Londoni ülikooli optomeetria ja visuaalteaduste osakonna õppejõud dr Pete Jones ütles, et tõhusa koduse glaukoomiseire süsteemi olemasolu oleks kasulik nii patsientidele, arstidele kui ka maksumaksjatele. Ning näib, et selle realiseerimiseks on lõpuks ometi olemas ka toimiv tehnoloogia.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.