Mõlemas projektis kasutatakse kaugjälgimise lahendusi. See tähendab, et rakendused on mõeldud peamiselt inimesele kasutamiseks, et oma haigusseisundit jälgida, kuid sisestatud andmeid ja infot näeb jooksvalt ka tervishoiutöötaja.
Uuel aastal alustavad projektid keskenduvad vähi- ja psoriaasipatsientide jälgimisele, aga neid valdkondi võiks haigekassa hinnangul tulevikus laiendada.
„Kaugjälgimise lahenduste kasutamine tervishoius maailmas järjest kasvab,“ selgitas Kruus. „Tervisekassa jaoks on märgillise tähtsusega, et näidisprojekide raames töötasime esmakordselt välja ka kaugjälgimise tasumudelid ning loodame, et selle kogemuse najal oskame tulevikus hakata rahastama ka teisi digilahendusi,“ ütles ta.
Luubi all vähi- ja psoriaasipatsiendid
Üks uutest lahendustest keskendub psoriaasipatsientide raviteekonna terviklikule jälgimisele. See aitab omakorda varem märgata ka kaasuvaid haiguseid. Kasutusele võetakse mobiilirakendus, millega saab jälgida patsiendi psoriaasikoldeid. Patsient täidab uue rakenduse vahendusel periooditi küsimustiku, mis aitab hinnata haiguse raskusastet. Samas on tal võimalik üles laadida kolletest ka fotosid, et arstil oleks selge ülevaade haiguse kulust.
“Arstil on olemas info ja terviklik ülevaade haigusloost ning patsient saab pidevat tuge. Arst saab vajadusel patsienti suunata ning ära hoida kaasuvaid haiguseid ja tüsistusi,” rääkis projekti tehnoloogiapartner ja digitööriista Dermtest eestvedaja Priit Kruus.
Teine kaugteenusmudel keskendub vähihaigete ravi parandamisele. “Projekt kujutab endast vähipatsiendile suunatud tugisüsteemi, mis võimaldab patsiendil jagada oma ravimeeskonnaga esilekerkivaid kõrvaltoimeid ning saada kiiret abi nende leevendamiseks ja raviks,” rääkis vähipatsiendi e-toe OnKontakt projektijuht Kristin Kuusk. Patsient sisestab kõrvalnähu mobiilirakendusse misjärel annab süsteem tehisintellekti abil esmased juhendid, kuidas leebemate kõrvaltoimetega toime tulla.