Hetkel on Eestis kasutusel mitu lahendust – e-Perearstikeskus, Perearst24, LEIA ja Eelvisiit – mille hulgast saab iga perearstikeskus ise valida, mida võimaldada patsientidele elektrooniliste pöördumiste tegemiseks. Seda, millist digiteeninduskeskkonda konkreetne perearstikeskus kasutab, saab järgi kontrollida näiteks perearstikeskuse kodulehelt või küsides otse keskuse registratuurist. Kui perearstikeskus pole veel mõnda digiteenindusplatvormi kasutusele võtnud, võib inimene teha ettepaneku võttes samuti ühendust oma perearstikeskusega.

Eelmainitud keskkondade kasutamiseks on patsiendil vajalik sisse logida Mobiil-ID, Smart-ID või ID-kaardiga. Kõik lahendused võimaldavad inimesel pikendada retsepti, teada anda enda või lapse tervisemurest ning avada või lõpetada töövõimetuslehti. Sõltuvalt teenusepakkujast võivad kättesaadavad olla veel täiendavad teenused nagu näiteks vastuvõtule või vaktsineerimisele registreerimine ning tervisetõendite taotlemine.

Tervisekassa asub rahastama digiplatvormide kasutuselevõttu

Digiteenusekeskkonnad on perearstide ja -õdede igapäevatöö osa, millega harjub järjest rohkem patsiente. Teenuste kasutatavust ilmestab 2023. aasta III kvartalis Kantar Emori tehtud uuring, milles leiti, et ligi 30% Eesti elanikest on saanud enda perearsti või perearstikeskusega ühendust mõne e-lahenduse kaudu.

Omakorda 80% pöördunutest on jäänud teenusega rahule ning kokku 41% elanikest eelistaks perearstikeskuse poole pöörduda kasutades digitaalseid lahendusi. Samas ei ole 15% Eesti elanikest saanud perearstiga veebi teel ühendust võtta, kuna perearst ei kasuta digiteenindusplatvormi ja 30% ei ole võimalusest teadlikud.

Tervisekassa alustab 2024. aastal perearstide digiteenindusplatvormide rahastamist, et toetada nende laialdasemat kasutuselevõtmist ja seeläbi tagada, et kõigil Eesti inimestel oleks võimalik perearstikeskusesse pöörduda mõne digiplatvormi abil.

„Kuigi platvormid on olnud kasutusel juba mitu aastat, puudub paljudel inimestel siiani võimalus pöörduda oma perearstikeskuse poole digikanalite kaudu. Lisaks võib perearstil olla digilahenduste paljususe tõttu keeruline neis orienteeruda, et valida just see õige lahendus enda patsientide toetamiseks,“ rääkis tervisekassa perearstiabi digiteenindusplatvormide (PADI) projektijuht Kristin Kuusk.

Tervisekassa roll on seada digiplatvormidele nõuded, hinnata nõuetele vastavust ja tasustada nõuetele vastavaid teenuseid, lisades need tervishoiuteenuste loetellu. Nõuded jagunevad kahte kategooriasse: funktsionaalsed nõuded ehk mida patsient saab platvormil teha, ja mittefunktsionaalsed nõuded, mis panustavad küberturbesse ja inimeste terviseandmete kaitsmisse. Perearstidel on võimalus valida enda keskusele sobivaim platvorm ja saada tervisekassalt igakuist toetust.

2024. aastal on tervisekassa PADI projekti rakendamise raames hindamas seni seatud eesmärkide täitmist ja esmast tagasisidet, et vajadusel teha muudatusi ja kohandada oma tegevusi. „Näiteks uuritakse seda, kui rahul on elanikud perearstiabi kättesaadavuse ja digiplatvormide kasutusmugavusega. Samuti küsitakse tagasisidet esmatasandi meeskondadelt, et tuvastada projekti ja digiplatvormide puudujääke ning kitsaskohti, kus tervisekassa saaks perearstidele abiks olla,“ lisas Kuusk.