Vaid pisut üle veerandi õpilastest liigub piisavalt
Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise aruande kohaselt liigub vaid 16% 11−15-aastastest kooliõpilastest soovitustele vastaval määral, tehes vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalist tegevust päevas.
„Tervis on üks meie väärtuslikumatest ressurssidest ning selle säilitamise nimel tuleb teha järjepidevalt ja eesmärgipäraselt tööd alates noorest east,“ kinnitas Lotman.
Mõõduka kehalise aktiivsuse all peetakse silmas selliseid tegevusi, mille tagajärjel hingamine kiireneb ja tekib kerge higistamine – näiteks kiirkõnd, sörkjooks, rattasõit, või ujumine – ning tugeva kehalise aktiivsuse all tegevusi, mille tagajärjel tekib tugev hingeldus ja higistamine, nagu jooksmine, kiire rattasõit, suusatamine või raskuste tõstmine.
Viletsad harjumused noorena toovad elustiilihaigused vananedes
PERHi südamearst Henri Kaljumäe kinnitas, et vähene füüsiline aktiivsus noorena peegeldab sarnast käitumismustrit ka täiskasvanuna.
Kaljumäe sõnul näitavad Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmed, et minimaalseltki ei tegele tervisespordiga umbes üks kolmandik naistest ja isegi 40% meestest, kes seda tervise tõttu teha saaksid. „Samas on väheliikuv elustiil tänapäeval üks kõige olulisem südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktor ja tulemus on kehaliselt mitteaktiivsete inimeste hinnanguliselt 30% suurem üldsuremus,“ ütles Kaljumäe MyFitnessi tervisekuul eestlaste tervisest rääkides.