“Jõutreeningut võiksid eelistada ka inimesed, kes on pidevalt kehakaaluga hädas ja proovinud järjepanu erinevaid dieete. Nad on suure tõenäosusega kaotanud dieetidega väärtuslikku lihasmassi ning iga kord pärast järjekordse dieedi lõppu, kui kehakaal jälle tagasi juurde tuleb, on nad taas suurema rasva- ja väiksema lihasmassiga kui enne,” selgitas MyFitnessi personaaltreener.
Ta soovitas jõutreeningut kindlasti aga vanematele inimestele, sest vanuse lisandudes väheneb lihasmass ja nõrgenevad luud. “Kaheksandaks elukümnendiks võib inimene olla kaotanud kuni 50% oma lihasmassist. Uuringud on näidanud, et jõutreeningu tulemusel suureneb lihasmass nii 70-, 80-, 90- aga ka isegi 100-aastastel inimestel – vanus ei ole siin mingi takistus.”
Kasutegureid on palju
Jõutreeningu kasutegureid võib Koigi sõnul jäädagi loetlema. Lisaks luude hõrenemise ning lihasmassi ja -jõu kao ennetamisele aitab jõutreening suurendada liigesliikuvust ja painduvust, parandada tasakaalu ja koordinatsiooni, võidelda stressi ja ärevusega, suurendada kognitiivset võimekust ja enesekindlust, suurendada jõudu, kiirust ja parandada elukvaliteeti üldiselt.
Treeneri kinnitusel vähendab jõutreening ka diabeedi-, südamehaiguste ja vähki haigestumise riski ning aitab vähendada kukkumise, luumurdude ja invaliidistumise tõenäosust. Samuti on tõestatud, et jõutreening aitab kiirendada ainevahetust, vähendada kehas rasvu ning triglütseriidide, üldkolesterooli ja LDL kolesterooli taset, samas suurendada positiivse HDL kolesterooli taset.
Jõutreening vähendab diabeedi ja südamehaiguste tekkimise riski
32 000 täisealise meesterahva seas tehtud uuring näitas, et neil, kes tegid jõutreeningut üle 150 minuti nädalas, oli 34% väiksem diabeeti haigestumise risk. Lisaks on leitud, et tehes paar korda nädalas jõutreeningut, langeb ka vähisuremuse risk 34%.