Elektritõuksiga sõitmise ajal toimub teatav töö lihaskorsetis ehk kõhulihastes, et hoida tasakaalu, kallutada tõukeratast pööretel, eriti aeglasematel kiirustel.

Samuti on tõukehetkel, kui tõukeratast liikuma lükatakse, töö tuharalihastes, reietagustes lihastes ja reieesistes lihastes. Seda aga üpris lühiajaliselt ning treeningefekti saamiseks ebapiisavas mahus.

Seega on elektritõukeratas Vahtriku sõnul kindlasti aktiivsem viis liikumiseks kui autos istumine, kuid olulist treeningefekti, mis lihaste tugevnemise või rasva põletamise näol märgatav oleks, sellele paraku ei ole.

Kui on soov saada suuremat treeningmõju, siis selleks sobib oluliselt paremini näiteks kõndimine või sõitmine tavalise jalgrattaga.

Psühholoogiline efekt on märgatav

Vahtrik nentis, et kuigi elektritõukerattaga sõitmine ei kasvata lihast ega põleta rasvasid, on sel kindlasti hea mõju stressi alandamisele ning see suurendab vabas õhus viibimise aega.

“Elektritõukerattaga sõitmisest saab kindlasti psühholoogilise efekti, mis on tingitud vabas õhus, mingil määral ka roheluses liikumisest. Näiteks 20 minutit vabas õhus olemist langetab märgatavalt stressihormoonide taset kehas ning on üldisele psühholoogilisele heaolule positiivse mõjuga,” selgitas Vahtrik.