Kehaline passiivsus on samasugune haiguste riskifaktor nagu suitsetamine

Sarnaselt suitsetamisega suurendab haigestumise riski ka vähene liikumine.Foto: Shutterstock

Kehaline passiivsus on samasugune haiguste riskifaktor nagu suitsetamine. Kui öeldakse, et suitsetajatel on südame- ja veresoonkonnahaiguste risk 25–50 protsenti suurem, siis samamoodi kasvatab haigestumise riske ka vähene liikumine.

Ida-Tallinna Keskhaigla diabeediõde Marje Klauksi sõnul aitab regulaarne liikumine mitmeid haigestumisi ära hoida. Näiteks südame-veresoonkonnahaiguste riskid vähenevad 35 protsenti, teist tüüpi diabeeti haigestumise riskid koguni 50 protsenti.

Kaalutõus on suur terviserisk

Varem või hiljem toob vähene liikumine endaga kaasa kehakaalu tõusu. Kui kehamassiindeks on suurem kui 35, on diabeeti haigestumise tõenäosus juba igal teisel inimesel. Samal ajal kui langetada kaalu 5−10 protsenti, väheneb diabeeti haigestumise risk 58 protsenti.

Diabeediga on 50 protsenti suurem tõenäosus haigestuda südameveresoonkonna haigustesse ning 75 protsendil juhtudest kaasneb diabeediga ka kõrgvererõhutõbi. Samas iga kaotatud kilogrammiga väheneb vererõhk 2,5/1,5 mmHg.

Liikuda tuleks vähemalt tund päevas

Selleks, et püsida füüsiliselt aktiivne, tuleks liikuda vähemalt 1 tund päevas. Ja ära ei maksa unustada, et ka jalgsi pool tundi tööle minemine läheb liikumisena arvesse.

Mõõduka koormusega on soovitatav liikuda vähemalt 150 minutit nädalast ning tugeva intensiivsusega vähemalt 75 minutit nädalas. Liikumine hoiab kontrolli all paljud terviseriskid ning aitab vältida kehakaalu tõusu.

Inimesed toovad vähese liikumise põhjuseks sageli pingelise igapäevaelu ja argipäevased probleemid. Marje Klauksi juhib tähelepanu, et väga sageli lisandub istuvale eluviisile vastupandamatu soov väikeste vaheaegade järel midagi näksida. Suurenenud isuga kaasneb sageli ülekaal ja terviseprobleemid. Väheneb ka luude ja lihaste tugevus, suureneb kolesteroolitase, tekib depressioon.

Stressi leevendamine parandab tervist

Stressitaseme langetamine üldiselt parandab tervist, kaasa arvatud vererõhku, vähendab pulsi- ja hingamissagedust, lõdvestab lihaseid, parandab ainevahetust, suurendab organismi varustatust hapnikuga, lisab enesekindlust ja tagab hea une.

Stressi leevendamiseks ja lõõgastumiseks on mitmeid lihtsaid viise. Soovitatav on tegeleda regulaarselt meelepärase füüsilise tegevusega. Samuti võtta ette neid asju, mida naudid (lugemine, kinos käimine, tantsimine jne).

Kui tundub, et hingamine muutub stressi tõttu pindmiseks ning kiireks, siis võiks teha hingamisharjutusi, näiteks hingata aeglaselt sisse ja välja.

Kasuks tuleb ka piisav uni. Magama peaks öösel 7−8 tundi, sest unepuudus võib muuta toidueelistusi ja kasvatada isu süsivesikute- ja energiarikka toidu järele ning suurenevad söödud toidu kogused.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.