Ideaalis peaks kooliõues olema võimalik arendada põhiliikumisoskusi, milleks on kehakontrolliga seotud oskus, keha valitsemise oskus, edasiliikumisoskus, vahendi käsitsemise oskus ja vahendil edasiliikumisoskus.

Kulli sõnutsi aitaks selleks kaasa erinevate reketi- ja pallimängude mängimise võimalus, peitusemängu võimaldav haljastus, võimalus sõita tõuke- või jalgrattaga ning võimalus ronida ja arendada tasakaalu. „Kooliõueala loomisel on oluline arvestada, et seal olev pakuks püsivalt põnevust ja väljakutset ning ei muutuks standardlahendustega üksluiseks,“ lisas ta. 

Merike Kulli sõnutsi on siin just tähtis koostöö nii kohalike omavalitsuste kui koolipidajate ja arhitektidega. „Juba arhitektuurivõistluste lähtetingimustes peaks sees olema nõue, et kooliõu sisaldab mitmekesiseid eagruppidele suunatud liikumisvõimalusi.“ 

Mitmekülgsed kooliõued soodustavad laste isetekkelist liikumist. „Siis ei pea eraldi lastele organiseerima mänge, vaid lapsel on juba õue minnes võimalikult palju tegevusi. Lihtsad ruumilised elemendid loovad teistsugust ruumi. Näiteks põõsa või künka taha saab peitu pugeda ja seda oma mängu kaasata,“ ütles Kull.