Tervisesport

Teeme selgeks: mida tervisesportlane vereuuringutest teada saab?

Vanalüüside alusel saab oma treeningkoormust ja toitumist teadlikult kohandada.Foto: Shutterstock

Tõenäoliselt juba tead, et vereanalüüsiga saab hinnata organismi üldist tervislikku seisundit ning tuvastada esmapilgul varjatud terviseprobleeme. Kas aga teadsid, et vereanalüüsiga saab ka hinnata füüsilise koormuse mõju organismile ning sedagi, kas koormuse ja taastumise vahekord on tasakaalus?

Meditsiinilabori SYNLAB laboriarst dr Anneli Raave-Sepa sõnul on terve hulk vereanalüüsi näitajaid, mida tervisesportlased jälgida võiksid – nii saab ohutumalt treenida ja efektiivsemalt eesmärkide poole püüelda.

Arst toob välja, et laborisse saabuvate kestvusalade sportlaste vereproovides on sagedamini näha madalat hemoglobiini ja rauavaru taset ning lihaste ülekoormusele ja ebapiisavale taastumisele viitavaid näitajaid. Ta märgib seejuures, et mitmete näitajate puhul võib kõrvalekalle normist esialgu kulgeda ilma spetsiifiliste sümptomiteta, mistõttu pöördutakse abi saamiseks alles siis, kui kahjustus on juba tekkinud.

Milliseid näitajaid võiks tervisesportlane jälgida?

Arsti sõnul võiks sportivatel naistel ja meestel olla raua tagavara vähemalt üle 50 μg/l, hea kui see on 100 μg/l. Kui lihasmarkerid kreatiini kinaas ja ASAT on normist kõrgemad, on sageli põhjus lihaste ülekoormuses – see on tihti jõusaaliharrastajate probleem.

Samuti on sporti tegevatele inimestele oluline organismis leiduv vitamiin D, mõjutades koordinatsiooni, lihasjõudlust ja sooritusvõimet. Kõrge veresuhkru tase võib viidata suhkruhaiguse riskile, madal aga sellele, et toiduga saadud süsivesikute kogus ei ole kehaliseks koormuseks piisav. CRP aitab omakorda avastada lihaspõletikke. Soovitav on kontrollida ka lihastööks ja -lõõgastuseks vajaliku kaltsiumi ja magneesiumi omavahelist suhet.

Dr Raave-Sepp toob veel välja, et spordivigastused ja väsimus võivad vaevata nii pühendunud sportlast kui äsja alustanud harrastajat ning analüüside alusel saab oma treeningkoormust ja toitumist teadlikult kohandada. Verenäitajaid tasub jälgida ka siis, kui otseseid kaebusi ei ole, kuid soovid kinnitust, et valitud treeningkoormus on õige ning vajalikud toitained organismis tasakaalus.

12 olulist vereanalüüsi näitajat tervisesportlastele: 

  1. Hemogramm näitab vere hapniku transpordivõimet ja kaudselt organismi vedelikutaset.
  2. Ferritiin näitab organismi rauavarusid, puudusel halveneb lihasjõudlus ja sooritusvõime. Abistav analüüs mitmesuguste kaebuste, nt liigne väsimus, üldine nõrkustunne, isupuudus, külmakartus jne, põhjuste väljaselgitamisel.
  3. CRP näitab põletiku ja koekahjustuse olemasolu ning võimaldab hinnata südame- ja veresoonkonna haiguste riski.
  4. Glükoosi madalad väärtused võivad esineda, kui toiduga saadud süsivesikute kogus ei ole kehalise koormusega vastavuses. Kõrged väärtused võivad osutada diabeedile ehk suhkruhaigusele.
  5. Kolesterool tugevdab rakumembraane ja tagab rakkude tasemel ainevahetuse. Kõrgenenud taseme korral on oluline südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktor.
  6. Aspartaadi aminotransferaasi (ASAT) mõõdukas tõus võib tähendada skeletilihaste ülekoormust. Trauma ning väga tugeva füüsilise koormuse korral on tõus märkimisväärne.
  7. Kreatiini kinaasi (CK) kasutatakse füüsilise koormuse ja treeningjärgse lihaste taastumise jälgimisel. Kõrgenenud väärtused võivad olla tingitud suurest lihaskoormusest (ülekoormusest) või traumadest.
  8. Kreatiniin aitab hinnata füüsilise pingutuse intensiivsust, kuna kogus sõltub lihasmassi suurusest ja lihastöö aktiivsusest. Kasutatakse koos teiste lihasmarkeritga lihaste taastumise jälgimisel. Aitab ka hinnata neerude töö efektiivsust.
  9. Uurea aitab hinnata valkude tarbimist, näitab treeningjärgse taastumise efektiivsust ning võib viidata lihaskonda kahjustanud treeningule.
  10. Kaltsium on vajalik tugevate luude, tervete hammaste ja lihaste töövõime jaoks. Vaeguse sümptomiteks võivad olla krooniline väsimus, liigeste, luude ja lihaste valulikkus, krambid.
  11. Magneesium on ajalik tugevate luude, lihaste ja närvikoe normaalse talituse jaoks. Vaegus võib põhjustada lihasnõrkust ja krambivalmidust, kroonilist väsimust, mälu halvenemist.
  12. Vitamiin D toetab kaltsiumi ainevahetust, vähendab luumurdude tekke riski, tagab tugevad luud. Lisaks annab lihasele suuruse, jõu, reaktsiooniaja, koordinatsiooni ja vastupidavuse ning tõstab organismi immuunsust. Madalat taset seostatakse mitmete haiguste, nt südame-veresoonkonna haiguste, kõrgvererõhutõve, diabeedi jm, tekke kõrgenenud riskiga.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.