Tervisesport

Trenniekspert: liiguta regulaarselt, et magada hästi ja hoida mõistus terav

MyFitnessi personaal- ja jõusaalitreeningute juht Kadri Paat ütleb, et oma keha tuleb kohelda nii nagu see kuuluks inimesele, kellest kõige rohkem hoolid.Foto: MyFitness

Üle veerandi meie täisealisest elanikkonnast ei ole füüsiliselt piisavalt aktiine, ent samal ajal on regulaarselt treenivatel inimestel 30% väiksem depressiooni ja dementsuse risk, ütleb MyFitnessi personaal- ja jõusaalitreeningute juht Kadri Paat. 

Rohkem kui veerand täisealistest liigub liiga vähe

Maailma terviseorganisatsiooni info kohaselt ei ole 26% meestest ja koguni 35% naistest füüsiliselt piisavalt aktiivsed. Näiteks 18-64-aastased peaksid  nädala jooksul tegema vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega treeningut või 70 minutit intensiivse koormusega füüsilist tegevust.

Sellele lisaks peaks tegelikult tegema veel kahel päeval nädalas jõutreeningut luude ja lihtaste tugevdamiseks.

Paadi kinnitusel on korduvate teadusuuringutega tõestatud, et regulaarne liikumine on suureks abiks ka vaimse tervise probleemide leevendamisel.

Paat soovitab, et alati ei peaks esimese asjana haarama tableti järele, igapäevast kehalist aktiivsust ja liikumist suurendada on sageli oluliselt parem ravim. Ka Suurbritannias tehtud teadusuuring on näidanud, et kehaline aktiivsus ja liikumine aitavad erinevate vaimse tervise probleemide ja stressi, aga ka dementsuse sümptomeid tublisti vähendada. 

Paat tõdeb, et tihti otsitakse mingit nii-öelda imeravimit, imetreeningut või ebaharilikku toitumisviisi, millega saaks ruttu ja kohe tervist parandada. Tegelikkuses peitub tõeline maagia väga lihtsates rutiinsetes igapäevastes tegevustes, mida peaksime oma elus rakendama – 7-9 tundi und, rohkem jala käimist või jalgrattaga sõitmist, aja leidmist nutiseadmetest ja ekraanidest puhkamiseks.

150 minutit trenni nädalas toob parema une ja sooritusvõime

Paat ütleb, et uuringute kohaselt on täiskasvanute seas suur probleem ka väsimusega. Ta toob välja, et Ameerikas vaevleb päevase unisuse all koguni 35-40% inimestest.

Näiteks  testiti Ameerikas 2600 eri vanuses (18-85-aastast) naist ja meest, kes tegid vähemalt 150 minutit mõõduka kuni tugeva koormusega trenni nädalas. Osalejate tagasiside kohaselt tundsid nad ennast seejärel päeva jooksul vähem unisena, olid erksamad ja samas magasid öösel paremini. 

Siit nähtubki, et füüsiline aktiivsus parandab päevast sooritusvõimet, seetõttu magame öösel paremini ja siis on omakorda jällegi päeval meie sooritusvõime parem ning ka stressi vähem. Seega on trenni ja inimese vaimse heaolu seos kokkuvõttes üks suur ring. Kui öösiti kesiselt magad, siis oled suure tõenäosusega ka päeval väsinum ning seetõttu inaktiivsem ning haarad kergemini ka kaloririkka toidu või maiuse järele, et end üles turgutada.

Paat toob välja, et füüsilisel aktiivsusel on inimese vaimset tervist silmas pidades reeglina ülipositiivne mõju. See suurendab heaolutunnet, aitab tööl paremini keskenduda, parandab une kvaliteeti ja toetab vaimset tervist üldiselt. Kuid on ka juhtumeid, kus treening võib vaimset tervist või heaolu muserdada.  

Alusta treeninguid õigetel eesmärkidel 

See, et treeningust on vaimule kasu asemel kahju, juhtub siis, kui inimene tuleb trenni täiesti valedel eesmärkidel või on saanud treenimise kontseptsioonist näiteks sotsiaalmeediast väärad arusaamad, justkui peaks ka tervisespordiharrastaja välja nägema ja treenima nagu kulturist või tippsportlane, kuigi eesmärk on hoopis teine. 

Paat selgitas ka, et mõnikord sattub tema juurde trenni inimene, kes tunneb ennast halvasti – näiteks oma välimuse pärast – ning tuleb siis trenni justkui end karistama või tegelikult hoopis mujal lasuvaid probleeme kompenseerima.

“Raskest füüsilisest tööst trennis ja pidevalt treenimisest, veremaitse suus, pole päeva lõpus üldse kasu, kui muud aspektid elus lonkavad. Seega on oluline tegeleda endaga mitmel tasandil ja leida enda igapäevasesse ellu sobilik treeningu ja kehalise aktiivsuse rutiin ja struktuur,“ ütleb Paat.

Pahatihti on inimestel väärarusaam, et küll ma siis olen õnnelik, kui mu rasvaprotsent on mingi kindel number. Paat selgitab, et nii võib inimene tegelikkuses avastada, et treeninguga vaimne tervis pigem kannatab veelgi ja õnnetunne hoopis langeb, sest nähakse, et soovitud eesmärgi saavutamine on utoopiline või liiga raske.

“Mulle meeldib mõte, et  oma keha tuleb kohelda nii nagu see kuuluks inimesele, kellest kõige rohkem hoolid,” on Paat seisukohal.

Kohe ja kiiresti ei saa midagi

Paat rõhutab veel, et peamine viga, mida trenniga alustamisel tehakse, on see, et tahetakse kõike kohe ja kiiresti.

Ta toonitab, et erinevad “suveks vormi” algatused, 30-päevased väljakutsed, nädalased detox dieedid või muud kiired lahendused tegelikult ei tööta ning lõpuks annab efekti ikkagi tervisliku eluviisi ja treeningute regulaarsus ja järjepidevus ning igapäevaeluga sobituv aktiivsuse rutiin.

“Tuleks mõelda, mis on see samm, mis sobib minu eluga, mida saan iga päev või nädal elu lõpuni järgida,” ütleb ta ja lisab, et harjumuse tekkimise järel saab tasapisi selliseid samme ükshaaval ellu juurde tuua.

Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.