Siit nähtubki, et füüsiline aktiivsus parandab päevast sooritusvõimet, seetõttu magame öösel paremini ja siis on omakorda jällegi päeval meie sooritusvõime parem ning ka stressi vähem. Seega on trenni ja inimese vaimse heaolu seos kokkuvõttes üks suur ring. Kui öösiti kesiselt magad, siis oled suure tõenäosusega ka päeval väsinum ning seetõttu inaktiivsem ning haarad kergemini ka kaloririkka toidu või maiuse järele, et end üles turgutada.
Paat toob välja, et füüsilisel aktiivsusel on inimese vaimset tervist silmas pidades reeglina ülipositiivne mõju. See suurendab heaolutunnet, aitab tööl paremini keskenduda, parandab une kvaliteeti ja toetab vaimset tervist üldiselt. Kuid on ka juhtumeid, kus treening võib vaimset tervist või heaolu muserdada.
Alusta treeninguid õigetel eesmärkidel
See, et treeningust on vaimule kasu asemel kahju, juhtub siis, kui inimene tuleb trenni täiesti valedel eesmärkidel või on saanud treenimise kontseptsioonist näiteks sotsiaalmeediast väärad arusaamad, justkui peaks ka tervisespordiharrastaja välja nägema ja treenima nagu kulturist või tippsportlane, kuigi eesmärk on hoopis teine.
Paat selgitas ka, et mõnikord sattub tema juurde trenni inimene, kes tunneb ennast halvasti – näiteks oma välimuse pärast – ning tuleb siis trenni justkui end karistama või tegelikult hoopis mujal lasuvaid probleeme kompenseerima.
“Raskest füüsilisest tööst trennis ja pidevalt treenimisest, veremaitse suus, pole päeva lõpus üldse kasu, kui muud aspektid elus lonkavad. Seega on oluline tegeleda endaga mitmel tasandil ja leida enda igapäevasesse ellu sobilik treeningu ja kehalise aktiivsuse rutiin ja struktuur,“ ütleb Paat.
Pahatihti on inimestel väärarusaam, et küll ma siis olen õnnelik, kui mu rasvaprotsent on mingi kindel number. Paat selgitab, et nii võib inimene tegelikkuses avastada, et treeninguga vaimne tervis pigem kannatab veelgi ja õnnetunne hoopis langeb, sest nähakse, et soovitud eesmärgi saavutamine on utoopiline või liiga raske.