Analüüsist selgus, et kuigi väga vähese vaevaga on võimalik hoida nii tervist kui ka kulutusi ravile, saavad südame ja veresoonkonna haigused Eesti inimesed liiga vara kätte. Need, kes ka ravi saavad, on põhiliselt 45−85aastased. Haigustest sagedaseim on kõrgvererõhktõbi.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmeil sureb südame ja veresoonkonna haigustesse aastas 17,9 miljonit inimest, mis on 31% kõikidest surmadest üle terve maailma.

2019. aastal suri nende haiguste tagajärjel Eestis rohkem kui Paide linna täis inimesi, kellest kõrgvererõhktõve tõttu suri 7821 ja südame isheemiatõve tõttu 1155 inimest (uuringus kasutatud arvestuse korral võib inimene kuuluda mõlemasse diagnoosigruppi).

Viimase 15 aasta jooksul on tehtud edusamme

Südamearst professor Margus Viigimaa rõõmustas siiski, et et kuni 65aastaste suremus südame ja veresoonkonna haigustesse on alates 1994. aastast vähenenud üle 50% nii meeste kui ka naiste seas. Kusjuures suuri edusamme on tehtud just viimase 15 aastaga, sest suremus on meeste seas vähenenud 40% ja naiste hulgas 30%.

„Kuigi südamehaigustesse suremus on Euroopa keskmisest siiski veel üle ja arenguruumi on, oleme Euroopa keskmisele oluliselt lähenenud. Usun, et inimesed on muutumas järjest terviseteadlikumaks,“ oli Viigimaa optimistlik.