“Sellest lähtuvalt on uute kodude loomine ning olemasolevates eakate kodudes vastavate keskkonnakohanduste tegemine väga tervitatav ja vajalik. Riik toetas 2019. aastal kokku 806 hooldekodukoha kohandamist dementsusega inimestele.“
Eestis on dementsusündroom aladiagnoositud
Maailma Terviseorganisatsiooni andmete kohaselt tõuseb järgmise 30 aastaga maailmas dementsusega inimeste arv 132 miljonini. Eestis on dementsussündroom aladiagnoositud, kuid erinevate hinnangute kohaselt puudutab see 21 000 inimest ning nende lähedasi. Keskmiselt lisandub aastas 3500 dementsussündroomi diagnoosiga inimest.
“Peaaegu igas suguvõsas olnud juhtumeid, kus eakas lähedane või tuttav on tavaliselt kõrge ea või kaasuvate haiguste tõttu kaotanud oma mälu ja toimetulekuoskused,” tõdes Benita Kodu juhatuse liige Marilin Vaksman. “Kuna hooldusteenuse nõudlus ning mäluhäiretega inimeste arv on ajaga aina kasvanud, nägime suurt vajadust juurdeehituseks, mis arvestaks just selliste inimeste erivajadustega,” sõnas ta.
Spetsiaalsed lahendused muudavad maja koduseks
Vaksmani sõnul on projekteerija, sisekujundaja ning tegevusterapeutide koostöös tehtud juurdeehitusse mitmeid uudseid lahendusi, mis muudavad elukeskkonna tulevaste elanike jaoks koduseks, mugavaks ning toimetulekut toetavaks.
Uus 49 voodikohaga hoone on ühendatud olemasoleva kompleksiga galerii-koridori kaudu kahel korrusel. Iseseisvalt õues viibimiseks on dementsussõbralikus majas turvaline aed koos aiamajaga ning neli talveaia tüüpi rõdu, kus saab käia aastaringselt värsket õhku hingamas.
