Tervishoid

HPV-vastast võitlust tuleb pidada sooneutraalselt: vaktsineerimisse tuleb kaasata ka poisid

Poiste lisamine vaktsineerimiskavva aitab üle saada väärarvamusest, nagu põhjustaks HPV haigusi vaid naistel.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Teadlased leiavad, et suhtumine HPV-sse kui naiste probleemi peab muutuma ning HPV-vastasesse vaktsineerimisse tuleb kaasata ka poisid, sest vaid naistel kujuneva emakakaelavähi kõrval tekitab HPV ka selliseid vähiliike ja muid haigusi, mis tabavad mehi.

Emakakaelavähi ennetuses peab vaktsineerimine käima käsikäes sõeluuringuga, kuhu nüüdsest kaasatakse suurem vanuserühm naisi, sh ravikindlustamata naised.

Iga kahe minuti tagant sureb maailmas üks naine emakakaelavähki

Iga kahe minuti tagant sureb maailmas üks naine emakakaelavähki, mis on ometi ennetatav ja ravitav.

Eesti on Põhjamaades emakakaelavähki haigestumuselt esimesel ja suremuselt kolmandal kohal: 2020. aastal sai Eestis 130 naist emakakaelavähi esmase diagnoosi ning 28 peret jäi ilma oma õest, emast, tädist või vanaemast.

Emakakaelavähki põhjustab inimese papilloomiviirus (HPV), millel on üle 200 genotüübi. Enamik neist on inimestele ohutud, kuid on ka rühm onkogeense riskiga tüüpe, sealjuures kõige suurema riskiga tüübid HPV 16 ja 18 põhjustavad kokku ligi 70 protsenti kõikidest vähijuhtudest.

Tasub rõhutada, et HPV põhjustab küll emakakaelavähki, aga ainult viirusega nakatumine vähini ei vii. On mitmeid riskitegureid nagu näiteks ebatervislikud eluviisid (suitsetamine, alkohol), korduvsünnitused, pikaaegne rasestumisvastaste preparaatide tarvitamine jm, mis võivad aidata kaasa püsiva HPV nakkuse tekkele ning mis võib omakorda lõppeda vähiga.

Ehkki emakakaelavähk on kõige levinum HPV-st põhjustatud haigus, ei tohiks unustada teisigi selle viiruse tekitatavaid haigusi, mis mõjutavad ka mehi.

Meestel võib HPV tõttu kujuneda näiteks peenisevähk. Samuti on see viirus nii meestel kui ka naistel päraku- ja suu-neelupiirkonnavähi ning anogenitaaltüügaste põhjustajaks. Naistel põhjustab HPV veel tupe- ja häbemevähki.

Esmane ennetus

Tervise Arengu Instituudi külalisteadur-järeldoktor Madleen Orumaa rääkis konverentsil “Kliinik 2021”, et emakakaelavähi parim ennetus on vaktsineerimine.

“HPV vaktsiinid on varsti olnud kasutusel juba 16 aastat ning selle aja jooksul on maailmas tehtud üle 320 miljoni kaitsesüsti,” ütles ta. Orumaa lisas, et praegu on kasutusel kolm vaktsiini – kahe-, nelja- ja üheksavalentne – ning kõigil nendel on tõhusus ja turvalisus väga hea.

Vaktsiinid erinevad selle poolest, kui mitme tüvega nakatumist need väldivad ja seega kui palju vähijuhtusid nad ennetavad. Praegu on üheksavalentne vaktsiin näidanud kõige suuremat tõhusust ennetamaks erinevate paikmete vähieelseid seisundeid.

Eestis alustati 12–14-aastaste tüdrukute vaktsineerimist üheksavalentse vaktsiiniga 2018. aastal. Kahe esimese aasta kokkuvõtteks on ühe doosiga vaktsineeritute hõlmatus sihtrühmas 60 prtsenti.

Orumaa sõnul on imetore, et Eesti leidis võimaluse, tahte ja soovi HPV-vastase vaktsineerimisega alustada. Muret tekitab aga see, et kas ja millal hakkab aeglaselt kasvav vaktsiiniga hõlmatus mõjutama haigestumust naiste seas ning kas see on piisav üldimmuunsusfooni tekkeks poiste seas.

Et saavutada vaktsiiniga hõlmatus kiiremini, tegi Orumaa ettepaneku laiendada vaktsineerimist ka kuni 26-aastastele naistele ja poistele.

“On ebaeetiline, et meil on võimalus kaitsta poisse ja mehi neid ohustavate vähiliikide eest, aga me ei tee seda,“ ütles ta.

Lisaks märkis Orumaa, et poiste lisamine vaktsineerimiskavva aitab üle saada väärarvamusest, nagu põhjustaks HPV haigusi vaid naistel. “HPV on sugulisel teel leviv viirus. Sellesse haigestuvad nii mehed kui ka naised ja vaktsineerimisest võidavad mõlemad.”

Teisene ennetus

HPV-vastase vaktsineerimise kõrval jääb oluliseks ennetusviisiks ka sõeluuring, sest vaktsiin kaitseb piiratud arvu HPV-tüvede vastu. Rahvastikupõhise ja organiseeritud sõeluuringuga seostatakse märkimisväärset emakakaelavähki haigestumise ja suremise langust.

Tartu Ülikooli rahvatervishoiu nooremteadur Anna Tisler, kelle doktoritöö üheks peamiseks eesmärgiks on analüüsida HPV-st tingitud vähkide haigestumust ja levimust, tõdes, et seni pole emakakaelavähi sõeluuring Eestis soovitud tulemust andnud – haigestumine ja suremus pole vähenenud.

“Eesti probleemideks on madal osalemine organiseeritud sõeluuringus ning suur hõlmatus oportunistliku sõeluuringuga,” tõdes Tisler.

Eestis alustati emakakaelavähi Pap-testi põhise sõeluuringuga 2006. aastal, kus viie aastase intervalliga kutsuti uuringusse 30–55-aastaseid ravikindlustatud naisi. “2018. aastal oli emakakaelavähi sõeluuringuga hõlmatus 46 protsenti – see osakaal oli murettekitav ja näitas vajadust teha sõeluuringus muudatusi,” rääkis Tisler.

2021. aasta jaanuarist kutsutakse sõeluuringusse ka ravikindlustamata naisi, muudetud on testi ning tõstetud on ülemist vanusepiiri – uuringusse kaasatakse nüüd 30–65aastaseid naisi ja kasutusele on võetud HPV DNA-test.

Tisler arutles, et ehk annab hõlmatust suurendada tõhusama kommunikatsiooniga. Kõik naised ei saa sõeluuringu kutset kätte ning paljusid ei kõneta ka see tekst, millega uuringule kutsutakse.

“Oleme naistega teinud fookusgrupi intervjuusid ning sealt tuli välja, et kutse peaks olema personaalsem ning teiste riikide kogemuse põhjal rõhutama ehk ka haigestumise ja suremuse numbreid. Samuti tuleks üle vaadata, millised kanalid (SMS, e-kiri, kiri postkasti) eri vanuserühmadele kõige paremini sobivad. Sõeluuringuga hõlmatust suurendaks kindlasti ka kodutesti kasutuselevõtt. See on turvaline, mugav ja usaldusväärne viis,” rõhutas Tisler.

Praegu on Tartu Ülikoolis käimas teadusprojekt „Emakakaelavähi ennetus Eestis – nutikad ja personaalsed lahendused“, mille üldeesmärgiks on kasutada isikupõhiseid ning erinevate registrite ja tervisega seotud andmebaaside andmeid, et luua andmestik, mis võimaldab mudeldamise ning tehisintellekti abil hinnata individuaalset emakakaelavähi riski.

Tisler arutles, et enamik naisi, kes rahvastikupõhises sõeluuringus osalevad, on väga väikse emakakaelavähi riskiga, mistõttu selline madala osalusega (mass)sõeluuring on kulukas ja oodatud tulemit ei too. Ta lisas, et kui see uuring toob tulemuse ja aitab meil paremini ennustada, on see kindlasti suur samm individuaalse emkakakaelavähi riski prognoosimise suunas.

Kokkuvõttes on teadlaste sõnum, et järjepidev osalemine emakakaelavähi sõeluuringul ja HPV-vastane vaktsineerimine aitavad ennetada emakakaelavähi teket.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.