Dr Vahter ütleb, et tihti ei teata, et 49-65aastased naised saavad haigekassa kindlustuse alusel ennast ise rinnavähi sõeluuringutele registreerida ka siis, kui neile sõeluuringu kutset ei ole saadetud.

Onkoloog täpsustas, et naised, kes käivad mammograafias üle kahe aasta, võiksid vahepealsetel aastatel siiski käia mammoloogi juures, kuna maammograafia leid ei ole alati absoluutne.”Näiteks tiheda rinnakoe tõttu võivad jääda kasvajakolded eristamata,” märgib ta.

Kui naine aga sõeluuringu vanusegruppi ei kuulu, siis on tal võimalus saatekirjata pöörduda suuremate haiglate rinna tervise kabinetti, kus ämmaemand laseb teha vajadusel mammograafia või rindade ultraheliuuringu.

Samuti on võimalus minna erakliinikutes mammoloog-onkoloogi vastuvõtule, kes annab soovitused edasise kontrolli- ning uuringute vajaduse kohta. 

Missugused tunnused võivad viidata rinnavähile?

Vahter tõi välja, et sagedamini on rindades healoomulised moodustised, nagu adenoomid (alla 30-aastastel) ja rinnatsüstid (pigem üle 40 aasta vanuses).

Ka eritis rinnanibust ei tähenda enamusel juhul pahaloomulisust. “Kui aga eritis on verine, siis tuleb kindlasti olla valvsam ja koheselt arsti poole pöörduda,” toonitab mammoloog.

Rinnavähi klassikalisel juhul on Vahteri sõnul kindlad tunnused, kuid need ei esine kõik korraga. Näiteks võib sümptomiks olla tihke ebamääraste piiridega tükk või vahel naha sissetõmme sellel kohal.

Kui esineb nahapunetus ja laialdasem rinna turse, võib olla tegemist nii tavalise rinnapõletiku (sagedamini sünnitusjärgselt) kui ka väga tõsise rinnavähi juhtumiga, mida mammograafia uuringul ei pruugita aru saada.

Viimasel juhul ei soovita dr Vahter jääda kuskile oma järjekorda ootama, vaid võimalikult kiiresti arsti poole pöörduda.

Tähelepanelik tuleb olla geneetilise eelsoodumuse puhul

Eraldi tähelepanu vajavad Vahteri sõnul aga naised, kelle suguvõsas on esinenud rinna- või munasarja vähki, kuna see võib anda geneetilise eelsoodumuse. Juhul kui kellelgi lähisugulastest on olnud rinnavähk, tuleb rinnakontrolliga alustada tavapärasest 10 aastat varem.

Vahter toob näite, et on diagnoosinud rinnavähi 38-aastasel naisel, kelle emal oli rinnavähk 48 aasta vanuselt. Tütrel oli geeniuuringul tõestatud päriliku rinnavähi kandlus, mis tähendab suurt tõenäosust haigestuda mõlemapoolsesse rinnavähki, samuti oht munasarjavähi tekkeks.

“Kuna naise ühes rinnas oli avastatud väga väike haiguskolle, siis oli ta valmis eemaldama mõlemad rinnad koos kohese rindade taastamisega ning hiljem ka munasarjad,” kirjeldab dr Vahter.

Antud näite puhul on 99,99protsendiline kindlus, et naine tulevikus ei haigestu rinna- ega munasarja vähki. Seega on hilisem kasvaja vaid pigem teoreetiline võimalus, kui võimalikud vähirakud on kusagile organismi enne kasvajaravi juba jõudnud.

Toimetas Triin Raestik