„Varem määrati esimest tüüpi diabeedi diagnoosiga lastele keskmine või sügav puue, sest nad vajavad nii päeval kuil öösel oma madala veresuhkru tõttu täiskasvanute abi. Kuigi tegu on lapse jaoks tõsise kroonilise haigusega, mis põhjustab lähedastele suurt hoolduskoormust, siis diagnoosi alusel enam lastele puuet ei määrata. Puudega on aga seotud toetused, tugiteenused ning lapsevanema tasustatud lisapuhkepäevad,“ ütles Riina Sikkut.

Sotsiaaldemokraadid küsivad Kiigelt, millega on põhjendatud toetuse ja tugiteenuste kaotamine nende diabeeti põdevate laste puhul, kellele puuet ei määrata. „Kas pärast muudatust jääb lapse tervislik seisund ja pere toimetulek lapse haigusega samaks,“ pärivad nad ministrilt.

Hoolduslehe saamine on diabeedilaste vanemaile keeruline

Sikkuti sõnul põhjustas kevadine eriolukord kroonilise haigusega laste vanematele topeltmuret. „Nad ei saanud hoolduslehte, sest laps pole nö haige, kui ta krooniline tõbi on ravimitega kontrolli all ja talle pole puuet määratud. Lisaks ei saanud nad kriisimeetmena kasutada erivajadusega lapse vanema toetust, kuigi sotsiaalkindlustusametil oli õigus seda neile määrata,“ selgitas Sikkut. Kiigel tuleb öelda, miks maksis riik erivajadusega lapse vanema toetust valikuliselt.

„Ajal, mil tervishoid liigub patsiendikesksuse ja personaalmeditsiini suunas, tuleks lähtuda mitte niivõrd keskmisest patsiendist, vaid üha enam konkreetsest inimesest või perest,“ leidis Sikkut.