Koroona-aastal halvenes silmanägemine igal teisel üle 40-aastasel Eesti inimesel. Peamise põhjusena toodi välja üleliigset ekraaniaega arvutis, nutiseadmes või televiisori ees, mida tuli mullu märksa rohkem ette kui varasemalt.
Rohkem kui kolmandikul vastanutest on probleeme lähedal asuva kirja lugemisega, sealjuures tõuseb lugemine ilma abivahenditeta probleemiks märgatavalt 45. eluaasta täitudes (35 protsendilt 42-le).
Optometrist ja Essilor Eesti esindaja Marta Port räägib, et restoranide, kinode, teatrite ja spordiklubide sulgemine ning suuremate koosviibimiste ärajäämine pani inimesed koju nelja seina vahele kinni ning vaba aega hakati sisustama sotsiaalmeedias või televiisori ees.
“Meie nägemine halveneb vanusega nii või teisiti ning üleliigne ekraaniaeg paneb sellele veel põntsu otsa, mille tulemusel on lugemisprillidest saanud igapäeva toimetusteks vajalik abivahend juba 35-aastastele inimestele,” ütleb Port.
Vanusest tingitud nägemise halvenemisega ei ole mõtet võidelda
Presbüoopia on 40. eluaastates tekkiv ealine kaugnägevus, mille esimene sümptom ongi raskus lähedal asuvate väikeste detailide selgel nägemisel, seda eriti hämaras.
Presbüoopia ei ole haigus, vaid ealine iseärasus, mida pole võimalik ennetada. Samuti ei mängi presbüoopia tekkimisel rolli, kas inimene on olnud varasemalt prillikandja või mitte.