Uuring: vaid 15 protsenti üle 40-aastastest Eesti inimestest jõuab õigel ajal silmaarsti juurde

Nägemisega seotud probleemid on jätkuvalt kõige sagedasem tervisemure üle 40-aastaste Eesti inimeste seas.Foto: Shutterstock

Nägemisega seotud probleemid on jätkuvalt kõige sagedasem tervisemure üle 40-aastaste Eesti inimeste seas.

Kui nägemisega on kimpus üheksa inimest kümnest, siis kõigest 71 protsenti kasutab nägemise korrigeerimiseks prille või kontaktläätsesid ning vaid 15 protsenti jõuab soovituste kohaselt kord aastas silmaarsti juurde. 

Üleliigne ekraaniaeg mõjutab nägemist

Koroona-aastal halvenes silmanägemine igal teisel üle 40-aastasel Eesti inimesel. Peamise põhjusena toodi välja üleliigset ekraaniaega arvutis, nutiseadmes või televiisori ees, mida tuli mullu märksa rohkem ette kui varasemalt.

Rohkem kui kolmandikul vastanutest on probleeme lähedal asuva kirja lugemisega, sealjuures tõuseb lugemine ilma abivahenditeta probleemiks märgatavalt 45. eluaasta täitudes (35 protsendilt 42-le).

Optometrist ja Essilor Eesti esindaja Marta Port räägib, et restoranide, kinode, teatrite ja spordiklubide sulgemine ning suuremate koosviibimiste ärajäämine pani inimesed koju nelja seina vahele kinni ning vaba aega hakati sisustama sotsiaalmeedias või televiisori ees.

“Meie nägemine halveneb vanusega nii või teisiti ning üleliigne ekraaniaeg paneb sellele veel põntsu otsa, mille tulemusel on lugemisprillidest saanud igapäeva toimetusteks vajalik abivahend juba 35-aastastele inimestele,” ütleb Port. 

Vanusest tingitud nägemise halvenemisega ei ole mõtet võidelda

Presbüoopia on 40. eluaastates tekkiv ealine kaugnägevus, mille esimene sümptom ongi raskus lähedal asuvate väikeste detailide selgel nägemisel, seda eriti hämaras.

Presbüoopia ei ole haigus, vaid ealine iseärasus, mida pole võimalik ennetada. Samuti ei mängi presbüoopia tekkimisel rolli, kas inimene on olnud varasemalt prillikandja või mitte.

Presbüoopia ravivahendiks on progresseeruvad ehk mitmevaatelised prillid, mis lahendavad samaaegselt mitu nägemisprobleemi, tagades selge nägemise nii lähedale, keskdistantsile kui kaugele.

Aasta alguse seisuga kannab üht paari tavalisi prille 46 protsenti, progresseeruvaid prille 14 ja erinevate tegevuste tarbeks kokku kahte prillipaari 6 protsenti vastajatest.

Keskmiselt 29 protsenti vastanutest hoolitseb oma nägemise eest mingil kindlal viisil. Enim pööratakse tähelepanu töötamisel ja lugemisel õigetele valgustingimustele, arstide välja kirjutatud prillide kandmist ning ekraaniaja piiramist.

“Vanusest tingitud nägemise halvenemisega ei ole mõtet võidelda, sellega tuleb õppida elama,” lausub Port. Ta soovitab, et muretu elu nimel tuleb käia vähemalt kord aastas silmaarsti või optometristi juures ning kasutada väljakirjutatud abivahendeid.

Uuringu kohaselt arvab 72 protsenti inimestest, et prillid muudavad inimese välimuse intelligentsemaks ja hästi sobides ka nooremaks ning 65 protsendi arvates on prillide kandmine moes.

Jaanuaris ja veebruaris viis uuringufirma Socio kahe nädala jooksul läbi silmanägemise teemalise uuringu, milles osales 532 inimest üle kogu Eesti vanuses 40-55 eluaastat.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.