Praegusesse mammograafia sõeluuringusse on kutsutud kõik naised vanuses 50–69 eluaastat, kuid uuring ei arvesta geneetilist eelsoodumust rinna- ja munasarjavähi tekkeks. Seega ei tuvasta praegune ennetussüsteem neid naisi, kellel on tulenevalt teatud geenivariantidest suurem risk haigestuda ka nooremas eas.
Üks uuringu autoritest, biomeditsiini spetsialist Marili Palover ütles, et uuringule läheneti vastupidiselt tavapärasele meditisiinipraktikale, kus patsiendi geneetilist tausta vaadatakse alles siis, kui temal või mõnel tema pereliikmel on juba ilmnenud teatud haigussümptomid.
“Niisiis vaatasime esmalt geneetikat, olenemata sellest, missugune oli inimese haiguslugu,” sõnas Palover ning lisas, et selline lähenemine aitab leida üles neid, kellel on suurem risk rinna-, munasarja- ja eesnäärmevähi tekkeks. Samuti annab see võimaluse keskenduda haiguse ennetusele või varajasele diagnoosimisele.
Väga vähesed teadisd, et kuuluvad riskigruppi
Uuringus osalejad said koos tagasisidega geneetilist nõustamist, mis tähendab, et neil aidati mõista geneetilise eelsoodumuse mõju ning jagati edasisi soovitusi, näiteks suunati vastava erialaarstini ning soovitati geneetilisest leiust rääkida oma lähisugulastega.
Samuti saadeti kutsed uuringus osalenud lähisugulastele. Paloveri sõnul selgus, et peaaegu ükski osaleja ei olnud teadlik oma perekondlikust suuremast rinna-, munasarja- ja eesnäärmivähi riskist.
Saadud infot peeti tähtsaks