Tema sõnul on oluline jätkuvalt testida vanemaealisi ja riskirühma inimesi, et prognoosida tervishoiusüsteemi koormust ja vajadusel luua täiendavaid COVID-19 voodikohti, jälgida viiruse epidemioloogilisi muudatusi vanemaealiste seas ning sekveneerida uusi muret tekitavaid tüvesid.
Terviseamet koostab koostöös erialaekspertidega testimise strateegia muudatuste kohta detailse juhendi, kus on kirjeldatud, kes kuuluvad riskirühmadesse ja millistel juhtudel on jätkuvalt vajalik koroonaviiruse tuvastamine PCR testi abil. Testimine riskirühmadele jääb kättesaadavaks testimispunktide ja mobiilsete proovivõtubrigaadide kaudu. Riskirühmadesse mitte kuuluvatele inimestele ei ole edaspidi vajalik PCR testi teha, kuid inimese enda soovil on selleks võimalus läbi tasuliste teenuseosutajate.
HOIA mobiilirakendus lõpetab tegevuse
Kuivõrd PCR testimise osatähtsus on aja jooksul vähenenud, suletakse maikuust ka HOIA mobiilirakendus, mis teavitas kasutajaid lähikontaktidest viirusekandjaga. HOIA rakendus kutsuti ellu pandeemia alguses, kui puudusid vaktsiinid ja eksisteeris n-ö esimese hoiatuse vajadus. Tänaseks on rakendus oma ülesande täitnud ning inimesed oskavad paremini oma tervist kaitsta.
„Täname neid, kes selle rakenduse ellu kutsusid – sellest oli väga suur abi. Täna lasub suurem vastutus inimestel endil ja selle asemel, et oodata riigi poolset teavitust, tuleb lähtuda tavapärasest nakkushaiguste praktikast – kui tekivad viirushaiguse sümptomid, tuleb jääda koju, pöörduda arsti poole ja avada töövõimetusleht,“ rääkis Härma.
Alates 1. maist ei hakka terviseamet enam igapäevaselt edastama nakatumise ja haiglaravi vajajate arve. Jätkuvalt ilmub kolmapäeviti põhjalik epiidülevaade, kuhu lisatakse reoveeanalüüside tulemused. Epidemioloogiline uuring jätkub läbi terve suve ning just sellest dokumendist saab viiruse leviku kohta kõige parema ülevaate.
„PCR testimise osakaal on vähenenud ja paljudel Eesti inimestel on vaktsiinisüstist möödas üle aasta ning immuunkaitse nõrgenenud, mistõttu ei peegelda igapäevased arvud olukorda kõige täpsemalt. Seetõttu on mõistlik, et hindame toimuvat pikemal perioodil,“ ütles Härma.
