Lisaks kallines mullu tooraine. “Aasta lõpu poole tekkis Euroopas metalli puudujääk, raud läks kallimaks. Nüüd on ka plastik läinud kallimaks. Kõik abivahendid ongi aga kokku pandud metall- ja plastikdetailidest,” selgitab Leinuste oluliste toodete kallinemise tagamaid.

“See on ka põhjus, miks kerkivad kogu kaubasortimendi hinnad. Peamiselt laenutatavad asjad nagu ratastoolid, hooldusvoodid ja teised suured abivahendid sisaldavad metalli ning plastikut ja on seetõttu kallimaks läinud. Samas on umbes 25% kallinenud ka mähkmete valmistamiseks vajalik tooraine, mistõttu maksavad mähkmedki nüüd rohkem.”

Leinuste sõnul ei anna hankijad ka enam hinda pikalt aastaks ette nagu oli varasemalt. “Praegu käib nii, et siin on hind kuni meie järgmise teateni. Ja sellised teated tulevad sisuliselt kord kvartalis,” tõdeb ta.

Ees seisab järjekordne hinnatõus

See, kui palju tunnevad vajalike abivahendite kallinemist nende kasutajad, sõltub Leinuste sõnul mitmest asjaolust. “Inkotooted on selline sektor, kus peame kogu hinnatõusu müügihinnale lisama, sest tegemist on suure kasutusvooga kaubaga ja meil pole võimalik puhvrit omada – kogu laovaru saab paari nädalaga otsa. Põhiliste üüritoodete puhul nagu ratastoolid, tugiraamid, püüame nii suurt varu odava hinnaga tooteid sees hoida kui võimalik.”

Leinuste selgitab, et üüritoodete puhul ei ole jutt enam niivõrd tootjapoolsest hinnast, vaid ka edasine käitlemine – hooldus, puhastamine ja remont koos selleks vajaliku tööjõukuluga.

“Abivahendikeskused seisavad silmitsi olukorraga, kus tõusnud on energia- ja teised kommunaalkulud, tootjad tõstavad hindu ja ka töötajad tahavad üleüldise elukalliduse valguses rohkem palka. Nii et kui me aasta alguses tõstsime üüritoodete hindu kuni 5%, siis juuli algusest tõusevad hinnad veel 0,5-5%, olenevalt tootest,” tõdeb Leinuste.

Abivahendite kasutajad keeruliste valikute ees

Kuidas võib mõjutada abivahendite üleüldine hinnatõus inimesi, kes neid kasutavad? “Need eluks vajalikud abivahendid, milleta ei saa hakkama, hangitakse ikka,” usub Leinuste. “Võimalik, et osade kaubagruppide juures otsitakse kokkuhoiukohti. Näiteks inkotooted – kasutaja võib proovida mähkmete päevast kogust vähendada, valida suurema imavusega toote või vahetada kallima brändi odavama vastu.”

Üüritoodete puhul vaadatakse aga kriitilise pilguga oma vajadused üle. “Kuna seni on madalamate piirhindade ja riigi soodustuse tõttu olnud abivahendi üürimine soodne – räägime paarist eurost kuus – siis on neid inimesi, kes üürinud mitu abivahendit või siis on toanurka seisma jäänud abivahend, aga tegelikult seda eriti ei kasutata. Kui hinnatõus muutub tuntavamaks, tekib suurem motivatsioon see tagasi tuua,” kirjeldab Leinuste.

Tema sõnul on abivhendite kasutajad ühiskonnagrupp, kes on üldiselt rahaliselt keerulisemas olukorras ja juba mõne protsendiline hinnatõus annab nende jaoks tunda. “Sellepärast hakatakse kokku hoidma eelkõige mugavuse pealt. Mis on praeguses olukorras igati mõistetav, kuid siin on ka ohukoht, kui säästmise tagajärjel hakkab kukkuma abivajajate elukvaliteet,” märgib Leinuste.