Jääb mulje nagu määrus on loodud välistamaks hüvitise saamine enamikel tervisekahjustuse saanud isikutel, kuid siiski jätta võimalus kohustusliku vaktsineerimise taustal viidata, et loodud on justkui toimiv kindlustus. JOKK skeem.
“Viidatud määruses nimetatud “tunnused” ei saa olla tervisekahjustuse tunnusteks,” sõnab Reilik-Bakhoff. Ta lisab, et kui vaadata teisi sarnasid tervisekahjustuste raskusastmeid kirjeldavaid akte, on erisus tähelepanuväärne.
Näiteks liikluskindlustuse seaduse lisa “Tervisekahjustuste liigitus raskusastemete kaupa” näeb ette konkreetsed tervislikud seisundid, mida loetakse kergeks ja mida raskeks ning mida on objektiivselt võimalik meditsiiniliselt tuvastada: näiteks põrutus, silmavigastus, kurtus, ajuvigastus jne.
Sarnane lähenemine on ka Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002.a määruses nr 266, kus on samuti loetletud 3. peatükis konkreetsed tervisekahjustuse tunnused: näiteks kuulmiskadu, raseduse kaotus, psüühikahäire jne.
25. aprilli 2022. a määruses nr 36 on aga tervisekahjustuse tunnuseks näiteks arsti poolne tervisekahjustuse dokumenteerimine – ehk kui keegi küsib, milline tervisekahjustus isikul on, siis vastus sellele küsimusele oleks määruse nr 36 järgi, et “arsti dokumenteeritud”.
Lisaks on määruse nr 36 kohaselt tervisekahjustuse tunnuseks, et isik peab vaktsiinikahjustuse tõttu viibima haiglas või vajama ambulatoorset või päevakirurgilist protseduuri/operatsiooni või taastusravi. See on aga otseselt vastuolus ravimiseaduse mõttega, mille kohaselt hinnatakse alles hilisemas protsessis, kas tervisekahjustusel on tõenäoline seos vaktsiiniga – määrusega nr 36 on aga selline kaalutlusõigus juba eos välistatud.
Tervisekahjustuse tunnuseks ei saa olla ka asjaolu, kas isikule on välja kirjutatud ravimeid – see ei määra kuidagi patsiendi seisundit, kuna on võimalik, et ravi on jäänud saamata või ei saagi tekkinud terviseprobleemi ravida.
