AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimise järel on erinevates riikides ette tulnud üliharvad seni veel teadmata toimemehhanismiga ebaharilikud trombotsüütide vähesuse ja tromboosi juhud, mille seost vaktsineerimisega pole kinnitatud, kuid mille seost vaktsineerimisega ei saa välistada.

Kõnealused juhtumid on tuvastatud ca ühel vaktsineeritul 100 000 kohta. Euroopa Ravimiamet on praegu uurimas nende juhtude võimalikku toimemehhanismi ja seost vaktsiiniga. Euroopa Ravimiamet ei ole oma üldist ohuhinnangut AstraZeneca vaktsiinile muutnud.

Komisjon rõhutas, et üle 60-aastastele (k.a.) inimestele pakub AstraZeneca vaktsiin endiselt turvalist kaitset COVID-19 haiguse vastu. Valdav osa trombotsüütide vähesuse ja tromboosi juhtumitest, mille puhul uuritakse seost vaktsineerimisega, on esinenud alla 60-aastastel inimestel ja üldist tromboosiriski (nt jalaveenide tromboos või ajuinsult) vaktsiin ei suurenda.

Komisjon soovitab mitte alustada AstraZeneca vaktsiiniga uusi vaktsiinikuure noorematel kui 60-aastastel inimestel, kuni on rohkem infot trombotsüütide vähesuse ja tromboosi tekkemehhanismi kohta, mis võimaldaks selle tekkimise riski hinnata ja vähendada.

Juba alustatud vaktsiinikuurid soovitab komisjon kindlasti lõpuni viia. Juhul, kui inimesel esimese doosi järel trombotsüütide vähesuse ja tromboosi sümptomid ei avaldunud, siis on komisjoni hinnangul väga väike võimalus, et need võiks avalduda 2. doosi järel. Alustatud kuuri pooleli jätmine ei ole soovitatav, kuna 2-doosilise vaktsiini puhul tekib maksimaalne kaitse pärast 2. vaktsiinidoosi. Samuti ei saa ühe vaktsiiniga alustatud vaktsiinikuuri lõpetada teise vaktsiiniga, kuna hetkel puuduvad andmed erinevate tootjate vaktsiinide kombineerimise kohta.

Komisjon soovitab pärast AstraZeneca COVID-19 vaktsiini saamist jälgida oma tervist 20 päeva jooksul ning kui esineb mõni järgmistest sümptomitest, pöörduda koheselt arsti poole:

• vaktsineerimise järgselt üle 3 päeva kestev palavik,hingeldus,
• rindkere- või kõhuvalu,
• jäseme turse või jahedus,
• tugev/süvenev peavalu või ähmane nägemine,
• püsiv veritsus,
• väikesed verevalumid, punakad või lillakad täpid, verevillid nahal.-

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile riikliku immuniseerimiskava ja teiste vaktsineerimistega seotud küsimustes nõu andev komisjon, kuhu kuuluvad immunoloogide, allergoloogide, infektsionistide, perearstide, lastearstide, õdede, terviseameti, ravimiameti, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad.