Ametlik gripihooaeg käes: eelmisel nädalal registreeriti esimesed üksikud gripijuhtumid

Haigena püsi kodus!Foto: Depositphotos

Terviseameti teatel algas möödunud nädalaga ametlik gripihooaeg, mis kestab järgmise aasta juunini. Ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete nakkuste, sealhulgas COVID-19 ja gripi haigestumuse intensiivsus on madal ja iseloomulik praegusele aastaajale. Püsivat gripiviiruse ja RS-viiruse levikut ei ole veel täheldatud.

Möödunud nädalal pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 3035 inimest, kellest suurema osa moodustasid kuni 5-aastased lapsed. Nakatunute arvu osas maakondades suuri erinevusi ei ole.

Eelmisel nädalal registreeriti esimesed üksikud gripijuhtumid. 14. oktoobri seisuga on kinnitatud 11 gripijuhtumit ning üks RS-viirusega seotud juhtum. Haigestumised olid valdavalt seotud muude respiratoorseid viirusnakkuseid põhjustavate viirustega.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa Liidus gripi aktiivsus madalal hooajalisel tasemel.

Koroonaviirusesse haigestumus on aeglases langustrendis

14. oktoobri seisuga lisandus nädala jooksul 909 COVID-19 haigusjuhtu. Registreeritud haigusjuhtude üldarv vähenes võrreldes eelmise nädalaga 6,9%.

Haigestumus vähenes peaaegu kõikides vanusrühmades välja arvatud vanusrühmades 60-64, 65-69 ja 80-84. Haigestumuses võib täheldada aeglast vähenemist. Haiglate edastatud andmetel hospitaliseeriti raske kuluga COVID-19 haiguse tõttu 20 patsienti. 14 patsienti ehk 70% olid üle 60-aastased, suri üks üle 65-aastane inimene.

COVID-19 haigusega seotud (nii põhi- kui ka kaasuv diagnoos) hospitaliseerimiste arv püsib stabiilsena väikese langustrendiga. COVID-19 raske haigestumise tõttu hospitaliseeritute arv on mõjutatud eelkõige eakate haigestumisest.

Terviseamet prognoosib, et nii COVID-19 kui ka teiste ägedate respiratoorsete viirushaiguste haigestumus väheneb aeglaselt, kuid olulist langust ei ole oodata. COVID-19-ga seotud hospitaliseerimiste arv on stabiliseerunud. Raskemate haigusjuhtude arv ja haiglaravi vajadus püsib suure tõenäosusega samal tasemel eakate inimeste vanusrühmas ka järgnevatel nädalatel.

Kuidas ennast ja oma lähedasi kaitsta?

  • Vaktsineeri ennast! Kõige rohkem vajavad gripi vastu kaitset riskirühmad: kuni 7-aastased väikelapsed, lapseootel naised, üle 60-aastased ning samuti alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks. Gripi riskirühmadele on vaktsineerimine tasuta. Vaktsineerida saab perearstikeskustes, mitmetes apteekides ja raviasutuste vaktsineerimiskabinettides üle Eesti. 
  • Haigena püsi kodus! Riskirühma inimesi külasta vaid siis, kui oled veendunud, et oled ise terve.
  • Haigestumise korral võta ühendust perearstiga või perearsti nõuandeliiniga 1220.
  • Riskirühma inimesena väldi rahvarohkeid kohti või kanna seal maski.
  • Järgi üldiseid hügieenireegleid.
  • Järgi tervislikku eluviisi – maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.

Vaata vaktsineerimise infot veebilehel vaktsineeri.ee.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.