Analüüsis pakutakse võimaliku lahendusena omaosaluskoormusele inimese või leibkonna kohta aastase maksimaalse lävendi seadmist, mille täitumisel kataks riik kulud inimese eest. Nelja stsenaariumi põhjal analüüsitakse, kui paljusid inimesi või leibkondi erinevad omaosaluskoormuse lävendid mõjutavad, kui palju need inimeste kulusid vähendavad ja millist mõju need avaldaksid haigekassa eelarvele.
Kõige suurema mõjuga neist on ühe kuu pensionimäära seadmine ühe pensioniealise inimese kohta, kuna pensionäride keskmised kulud on kõige suuremad. Haigekassale tähendaks see aastas 12,8 miljonit eurot lisakulu.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul tuleb rahvastikuprognoose vaadates arvestada, et inimeste vajadus nii hooldus- kui ka tervishoiuteenuste järele kasvab veelgi.
„Pensionäride ja erivajadusega inimeste kulutused on juba praegu liiga suured. Eesti riigil tuleb hakata tegema olulisi otsuseid, sest aina kasvavat koormust abi eest maksmisel ei ole enam võimalik jätta inimese enda ning tema lähedaste kanda. Viin sel kevadel valitsusse ettepaneku, kuidas riik tuleks hooldekodu kohatasu maksmisel appi ning inimese kanda jääks majutus ja toitlustus. Selline lahendus vajab aastas 50 miljonit eurot lisaraha, kuid annab peredele kindlustunde, et nad ei satu hätta, ei pea hooldamise tõttu loobuma tööl käimisest või laste huviringidest,“ selgitas minister Riisalo.
Enim on suurenenud ravimitele tehtud kulutused
Eestis on leibkondade omaosaluse osakaal pidevalt kasvanud. 2020. aastal oli Eestis inimeste omaosalus tervishoiuteenuste eest tasumisel 21,7%, mis on oluliselt kõrgem Euroopa Liidu keskmisest (15,6% aastal 2018).
Analüüs näitas, et keskmine aastane omaosalus ühe inimese kohta kasvas nelja aastaga 331 eurolt 357 eurole. Samas oli inimesi, kes maksid aastas arstiabi ja ravimite eest üle 1000 euro ja üksikutel juhtudel kuni 11 korda rohkem.