Töö USAs Columbia ja Yale’i ülikoolis oli Metspalu sõnul kui unelm: kõik, mida vaja, oli olemas, alati oli võimalik kellegagi nõu pidada. Seminarides istusid ka mõned Nobeli preemia laureaadid. Tehniline tase oli ameeriklaste laborites parem, kuid tähtsam oli see, et nende teadustöö oli NSV Liidu kolleegide omast neli-viis aastat ees.
Kauaoodatud raha
Kodumaal tuli endistes oludes toimetada kuni 1985. aastani, mil NSV Liidult saadi märkimisväärne toetus Eesti Biokeskuse rajamiseks. Metspalu pakub, et praeguses vääringus võis see olla umbes 10 miljonit dollarit. Kõikvõimalike katsevahendite, ‑materjali ja muu peale jõuti toetusest kulutada umbes pool, siis jäi rahastus, millest loodeti valmis ehitada ka oma maja, Eesti iseseisvumise tõttu katki.
„Samas andis just Eesti iseseisvumine uue hingamise. Oleksime justkui uuesti alustanud: loodi uued instituudid, õppetoolid, tekkis uus teaduskraadide süsteem, teaduse rahastamine muutus konkurentsipõhiseks ja lõime normaalsed suhted läänemaailma teadlastega. See kõik on nüüdseks viinud Eesti molekulaarbioloogia ja geneetika tasemele, millega maailmas arvestatakse,“ räägib Metspalu.
Tänavu kevadel möödus 20 aastat veel ühest Metspaluga seotud suurest saavutusest – Eesti geenivaramu loomisest. Ambitsioonikas idee suurest biopangast sai poliitikute ja ettevõtjate toe. Oluline osa selles oli Tartu Ülikooli kliinikumil, mida juhtis siis dr Jaanus Pikani, ja sihtasutuse Geenivaramu esimesel juhil dr Krista Kruuvil (nüüd Krista Kruuv-Käo). Eesti valitsus andis sihtasutuse loomiseks miljon krooni ning üle 20 investori panustas geenivaramu rahastamiseks loodud ettevõttesse suure summaga. Märkimisväärsed 4,5 miljonit dollarit lisasid kaks USA investeerimisfondi.
„Sellise raha leidmine oli päris keeruline. Peaaegu igal kuul tuli USA-sse lennata, teha ettekandeid ja rääkida, milleks raha vajame. Aga see oli väga vajalik, et ehitada üles kogu süsteem, värvata ja koolitada personal, koguda esimesed 10 000 geeniproovi. See toetus andis kolmele Eesti ministeeriumile kindluse tulevikus ise geenivaramu projekti finantseerida ja veenis Tartu Ülikooli võtma geenivaramu oma struktuuri,“ seletab Metspalu.
Nüüdseks on geenivaramus enam kui 200 000 inimese geeniproovid, terviseandmed ja küsimustiku vastused ning esindusliku hõlmatusega Eesti on koos Islandi, Soome ja Suurbritanniaga geeniteaduses teistele riikidele eeskujuks.