Levinud on arusaam, et koroonaviiruse vastu vaktsineerimisel tekivad antikehad, mis inimest viiruse eest kaitsevad, ja et mida rohkem antikehi on, seda uhkem.
Tegelikult on asi natuke keerulisem – või hoopis lihtsam.
„Iga inimese organism reageerib vaktsineerimisele erinevalt,“ ütles terviseameti meediasuhete spetsialist Kirsi Pruudel. „Mõnel ei pruugigi antikehasid tekkida, immuunkaitse sõltub paljudest teguritest.“
Pruudel selgitas, et vereproovist viiruse antikehi määravate testide tundlikkus võib erineda väga suurel määral: „See sõltub laborist, testi tegemise ajast ja muustki“.
Lisaks juhtis Pruudel tähelepanu sellele, et nii vaktsineerimise kui ka põdemise järel tekib organismi eri tüüpi antikehi. Eestis määratakse lgG-antikehasid. „Nende puudumine ei tähenda, et inimene pole immuunne või et teda pole tegelikult vaktsineeritud. Antikehade testi peab tõlgendama arst,“ toonitas Pruudel.
Lisaks märkis Pruudel, et terviseamet ei soovita teha kohe pärast vaktsineerimist antikehade testi, sest vaktsineerimise järel võib kuluda nädalaid, enne kui antikehad verre tekivad.
Populaarsed lood
G tellijale
Viimati lisatud
Sisuturundus
Populaarsed lood mujal Geeniuses
Rubriiki toetab Arco Vara
G tellijale
G tellijale
Igal argipäeval
Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.
