Praegu on haiglaravil 52 COVID-patsienti, neli neist juhitaval hingamisel. Tuleb aga mõelda, kuidas tagada efektiivne ravi ka nädala või kahe pärast. Popov täpsustas, et praegu on Eesti haiglates 101 koroonapatsientidele mõeldud aktiivravi voodikohta ning veel on see piisav. Järgmise nädala lõpuks või ülejärgmise nädala alguseks võib aga neist voodikohtadest juba väheks jääda.

Seetõttu on plaanis 12. novembriks koroonahaigetele mõeldud voodikohtade arvu suurendada kuni 159 kohani.

Kuna üsna palju nakatunuid on lisandunud Hiiumaale, siis kavatsetakse alates 16. novembrist lisada voodikohti ka Hiiumaa haiglasse.

Olukord võib muutuda kriitiliseks

Popov nentis, et kahjuks võib teiste riikide näitel öelda, et mingil hetkel võib olukord muutuda kriitiliseks, kui riigis on tegemist epideemilise levikuga. „Palun suhtuda väga tõsiselt olukorda igal Eesti elanikul, sest teie tegudest ja sellest kuidas käitute sõltub, kas meil õnnestub ravida efektiivselt abivajajaid,“ toonitas ta.

Terviseameti peadirektor Üllar Lanno täiendas, et ameti eesmärk on teha kõik selleks, et haiglavõrk ei satuks liigse koormuse alla, et plaanilised operatsioonid ja ravitegevused ei lükkuks tahaplaanile ning et kriitilistele haigetele jätkuks hingamisaparaate.

Kui me kohe ei tegutse, jõuame varsti kriisini

Peaminister Jüri Ratas kirjutas reedel sotsiaalmeediapostituses, et oleme jõudnud tervishoiualase hädaolukorrani. Ka üldine olukord on kriitiline ja kui me juba täna seda arvesse ei võta ega tegutse vastavalt, jõuame varsti kriisini.

Epideemia saab peatada, kui lähinädalatel teeb igaüks kõik selle nimel, et koroonaviirusesse mitte ise nakatuda ega teisi nakatada. Selleks tuleb eelkõige toimuvasse tõsiselt suhtuda.

Järgida tuleb nakkusevastaseid reegleid – nakkuse oht on seda väiksem, mida vähem teistega kokku puutume. Jätkuvalt on oluline igal sammul hügieeni järgida ja haigena kodust arsti poole pöörduda.

“Kaalul on meie kõigi tervis ja elu. Samuti meie tervishoiusüsteemi võimekus aidata neid hoida,” pani Ratas südamele.