Ida-Virumaal on Popovi sõnul praegu viis aktiivset kollet ning terviseameti jälgimise all 816 inimest. “Põhja regioonis on jälgimise all näiteks 1912 inimest, kuid arvestades, et Ida-Viru regioonis elab vähem inimesi kui Tallinnas, siis sarv 816 on piisavalt kõrge,” täpsustas ta.
Popov märkis, et Ida-Virumaal muudavad olukorra keerukamaks sealsed on sotsiaalsed probleemid, näiteks suur töötute hulk. “Ida-Virumaa perearstid räägivad, et sageli inimesed natukene pelgavad tunnistada, et nad on haiged, sest kardavad oma töökoha pärast. Selline sotsiaalne probleem põhjustab seda, et nakkus ei ole nii hästi tuvastatav,” selgitas ta.
Popov soovitas mõelda kontekstis, et kui haigena tööl käija ohustab oma töökollektiivi. Ning ettevõte, kuhu satub infektsioon, on ohustatud ja küsimärgi alla võib sattuda ettevõtte edukus ja järjepidevus ning risk muutub aina suuremaks.
Aina enam haigestub üle 50aastaseid
Popovi sõnul haigestub koroonaviirusesse praegu üha enam neid, kel vanust üle 50 eluaasta ja kahjuks see arv kasvab suhteliselt kiiresti. Ning koos sellega on suurenenud märgatavalt ka hospitaliseerimise vajadus.
“Kasvab ka koormus haiglatele ja seda nii Ida-Virumaal kui ka Harjumaal. Meedias on juba kõlanud, et esineb ka haiglasisest nakatumist ja see toob kaasa katkestusi plaanilise ravi osas, mis on kahjuks paratamatu,” rääkis Popov, kelle sõnul on praegu plaaniline töö katkestatud Ida-Tallinna keskhaigla ortopeediakliinikus ning mõningal määral on häireid ka Ida-Viru keskhaigla plaaniline ravitöö.
“Praegu toimub Ida-Tallinna Keskhaiglas üsna ulatuslik töötajate ja patsientide testimine. Tulemused selguvad nädala lõpus ja siis võetakse vastu ka otsused, kuidas edasi toimida. Haigeid, kes vajavad operatiivset ravi, teenindab praegu Põhja-Eesti regionaalhaigla ja tõsiseid häireid töös ei ole. Ka erakorraline töö toimub täies mahus,” kinnitas Popov.
