Jolleri sõnul tekib tal seda tõendit täites alati kaks küsimust. Esiteks – kas tõesti on vaja õppida aastaid ülikoolis selleks, et oma pitsati ja allkirjaga kinnitada midagi, mida ka kolmeaastane laps oskaks kirjeldada?
“Ja teiseks: nägemis- ja kuulmispuue pole just suuremaks takistuseks (!), kuid miks diskrimineerib Kaitseliit liikumispuudega inimesi, ja näiteks ühe sõrme kaotanud inimene on tõendi tingimuste kohaselt Kaitseliidu jaoks sobimatu?” tõi ta välja probleemikoha.
Arstid ei saa tervisetõendit tagasi võtta
Joller nentis, et joobes autojuhtide tegevuse tulemusena hukkub Eestis palju rohkem inimesi kui joobes relvakasutajate käe läbi. Lihula tulistamises mängis rolli mitu tegurit: kurjategija juhtis autot ja kasutas relva, olles nii alkoholi- kui narkojoobes.
“Paljud ei aimagi, et arstidel praktiliselt puudub võimalus peatada relvaloa/autojuhiloa tervisetõendi kehtivust raske tervisehäire ilmnemisel. Ka sellele oleme korduvalt tähelepanu juhtinud,” kirjutas perearst.
Viimaks tuleb meeles pidada, et joobes juhtimise/relvakasutamise taga ei pruugi tingimata olla diagnoos. Enamasti on see “pelgalt” räige hoolimatus, nentis ta. Kahjuks ei suuda hoolimatust ravida, paraku isegi mitte diagnoosida ainumaski arst.
“On aeg, et ka tõendite süsteem saaks lõpuks meie digiühiskonna vääriliseks ja hakkaks täitma oma tegelikku eesmärki: pakkuma turvatunnet nii palju kui arstiteadus seda tänapäeval võimaldab. Tervemõistuslikult,” kirjutas Joller.