Uudis

Arstiabi kättesaadavus väheneb COVID-ravivõimekuse suurendamise tõttu: ohus on patsientide aitamine erakorraliste olukordade puhul

Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst Peep Talving nentis, et nakatumise suur kasv paneb märgatavalt ja kohe nii plaanilise kui ka erakorralise mittepandeemilise ravi löögi alla. Ta viitas, et teisipäevast piirab regionaalhaigla plaanilist ravi juba 70 protsendi ulatuses.Foto: Liis Treimann / Scanpix

Kui Eesti nakatumiskordaja ei muutu, on oodata märtsi keskel ligi 2000 nakatunu lisandumist päevas. See paneb väga suure surve alla haiglad, kus plaanilist ravi on juba märkimisväärses mahus piiratud.

Kui nakkuskordaja ei alane, on peatselt ohus ka masskannatanute ravi, kui peaks juhtuma mõni erakorraline olukord. Näiteid ei ole siin muuseas vaja sugugi kaugelt otsida – “jäävihm” 23. veebruaril, tõi ainuüksi Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse u 130 skeletivigastustega lisahaiget.

Erakorralise abi tagamiseks tuleb ravitööd piirata

Tartu Ülikooli Kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juht professor Joel Starkopf tõdes, et tagamaks erakorraline abi ja COVID-19 patsientide ravi ning selleks vajalik personal, tuleb paraku ravitööd piirata.

Ta selgitas, et piiramine tähendab seda, et Kliinikumis vähendatakse plaanilist statsionaarset kirurgilist tööd kuni 50 protsendi ulatuses, et vabastada anesteesiapersonal, õed ja arstid intensiivravi võimekuse tagamiseks.

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) avas 1. märtsil Ravi tänava ortopeediaosakonna pinnal oma kolmanda COVID-osakonna. Seoses COVID-ravi vajaduse mahu olulise suurenemisega on plaanilist ravi kirurgilistel ja siseerialadel tugevasti vähendatud. 

“Iga COVID-osakond, mille avame, tähendab, et plaaniline ravi jääb selle arvelt ära,” ütles ITK juhatuse esimees dr Ralf Allikvee.

Ta selgitas, et kui tavaosakonna kohta on vaja üht meedikut, siis koroonaosakonnas rohkem. Kaitseriietusega üle kolme tunni järjest tööd teha ei suuda ja see ongi viinud personalinappuseni. “Voodikohti veel annab kohandada, aga inimeste hulk hakkab ammenduma,” oli Allikvee murelik.

Praeguse nakkusfooni jätkudes langeb arstiabi kättesaadavus olulises ulatuses ja kiires tempos veelgi

Põhja-Eesti Regionaalhaigla valmistub COVID-ravi täiendavaks eskaleerimiseks, avades täna COVID-raviks teise kõrgema astme intensiivraviosakonna.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst, teadusnõukoja liige ja Põhja meditsiinistaabi juht professor Peep Talving nentis, et arstiabi kättesaadavus on juba praegu langenud ning toonitas, et praeguse nakkusfooni jätkudes langeb see olulises ulatuses ja kiires tempos veelgi.

Ravivõimalused ei vähene tema sõnul mitte ainult statsionaarsele haiglaravile tulevatele patsientidele, vaid ka polikliiniku vastuvõtule tulijatele. Lisaks on ohus ka masskannatanute ravi, kui peaks juhtuma mõni erakorraline olukord.

Talving viitas, et selliseid olukordi ei pea otsima sugugi mitte kaugelt. Viimasel kuul on olnud mitmeid näiteid reaalsetest ohuolukordadest – nii Maardu sotsiaalmaja põleng kui ka “jäävihm” 23. veebruaril, mis tõi Regionaalhaiglasse u 130 skeletivigastustega lisahaiget.

“Olukord vajab kohe iga inimese panust ja seda juba täna!” pani prof Talving südamele.

Lisatud voodikohad täituvad väga kiiresti

Alates 12. märtsist tuleb Regionaalhaiglas tagada kogunisti 150 COVID-ravi voodikohta ja 28 juhitava hingamise võimekusega COVID-intensiivravi voodikohta.

Prof Talvingu sõnul on nakkusfoon Eestis enneolematult kõrge ja eksponentsiaalselt kasvav.

Talving rääkis, et eile (esmaspäeval – toim.) oli Harjumaa nakkuskordaja ehk R üle 1,3. See tähendab, et iga nakatanu annab omakorda edasi haiguse veel kolmele inimesele. Iga kahe päeva jooksul nakatub enam inimesi, kui terve esimese laine jooksul Eestis.

Sellise haiguse leviku foonil vajab haiglaravi iga päev täiendavalt 50–60 isikut ning Talvingu sõnul oleme jõudmas olukorda, kus haiglaravi vajadus ja voodikohtade kättesaadavus ei ole tasakaalus.

Suurim koormus haiglaravile on praegu Harjumaal ja Ida-Viru maakonnas, suured haiglad lisavad järk-järgult isoleerimisvõimekusega voodikohti. Eelmisel nädalal Regionaalhaiglas avatud 37 lisavoodikohast COVID-patsientidele on juba 24 (65 protsenti) hõivatud.

Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla koroonaviiruse raviks mõeldud ravivoodite täituvus oli ligikaudu 90 protsenti. Esmaspäeval avas Ida-Tallinna Keskhaigla 26 lisavoodikohta, mis omakorda on täitumas mõne päevaga.

Regionaalhaigla piirab plaanilist ravi juba 70 protsendi ulatuses

Dr Talving nentis, et nakatumise suur kasv paneb märgatavalt ja kohe nii plaanilise kui ka erakorralise mittepandeemilise ravi löögi alla.

Ta viitas, et teisipäevast on Regionaalhaigla piiramas plaanilist ravi juba 70 protsendi ulatuses ja seda piirkondliku haigla ehk kõrgema etapi võimekustes!

Piirkondliku haiglana tagab Regionaalhaigla kõrgema etapi ravi, sh masskannatanute ravivõimekuse,  põletusvigastuste ravi, kogu raske trauma, onkoloogia- ja hematoloogia multimodaalse ravi, kõrgtehnoloogilise veresoontekirurgia, südamekirurgia, rindkerekirurgia ja neurokirurgia.

Prof Talving toonitas, et olukord on kriitiline ja vajab ühist jõupingutust. Kõige tähtsam on praegu iga inimese isiklik vastutuse võtmine. Iga inimene peab kohe täna andma oma panuse oma kontaktide piiramisel.

Teiseks – iga juhi ja iga ettevõtja vastutus on oma organisatsioonis tagada maksimaalne ohutus, olgu selleks kaugtöö rakendamine nii palju kui vähegi võimalik, maskide kandmise tagamine, hajutamine ja ruumide õhutamine.

“Ainult nii väldime katastroofi,” tõdes Talving.

Meditsiinisüsteemi toimimine on eluliselt oluline kogu riigile

Eile külastas Regionaalhaiglat peaminister Kaja Kallas ja sai ülevaate Regionaalhaigla ja teiste haiglate ööpäevaringsest panustamisest võitluses koroonaviirusega.

Kallas sõnas, et peame kõik meeles pidama, et meditsiinisüsteemi toimimine on eluliselt oluline kogu riigile.

“Kui arstid ja haiglapersonal pingutavad iga päev selle nimel, et ravida seda haigust väga raskelt põdevaid inimesi, siis meie saame neid ja iseennast aidata vastutustundliku käitumisega,” ütles Kallas.

Ta lisas, et eeltoodu on üks põhjus, miks kehtestati eelmisel nädalal uued piirangud. “Me peame end piirama, et viirus ei piiraks meie elu,” lausus peaminister.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.