Uued uuringud kinnitavad, et maski kandmine pidurdab viiruste levikut

Üha enam koguneb tõendeid, et kui suur osa elanikkonnast kannab avalikes siseruumides maske, on võimalik ülemiste hingamisteede viirushaiguste levikut pidurdada.

Kasu on nii mitmekordselt kasutatavatest mitmekihilisest kangast maskidest kui ühekordseks kasutamiseks mõeldud meditsiinilistest või nn kirurgilistest maskidest.

Arstiteadlane Urmas Siigur kirjutas Tartu Ülikooli veebilehel, et atmosfäärikeemik Kimberly Prather võttis ajakirjas Science kokku tõenduspõhise teabe SARS-CoV-2 levikust õhu kaudu ja jõudnud järeldusele, et me kõik peaks kandma maske, et üksteist nakkuse eest kaitsta.

Maskid vähendavad infektsiooni õhukaudset levikut ning epidemioloogilised uuringud on näidanud, et riigid, kes on kõige tõhusamalt suutnud COVID-19 levikut vähendada (Taiwan, Hong Kong, Singapur, Lõuna-Korea) on rakendanud üldist maskikandmise korda.

Siiski on olemas inimesi, kellel on maski kasutamine lausa keelatud.

Kellel on maski kandmine keelatud?

Eesti perearstide seltsi info kohaselt ei tohi maski ette panna näiteks alla kaheaastastele lastele.

Samuti on maski kasutamine keelatud inimestel, kellel langeb tavaõhku hingates vere hapnikutase alla normaalse taseme. Sellised on tavaliselt näiteks raskete kopsu- ja südamehaigustega patsiendid, kes vajavad kodust hapnikravi).

Mask on vastunäidustatud ka neile, kes erinevatel põhjustel ei ole võimelised oma maski ise eemaldama, näiteks halvatud, voodihaiged, teadvusetud, sügava psüühikahäirega inimesed.

Kellele võiks teha erandi?

Perearstide seltsi seisukoht on, et mõnes olukorras võib maski kandmisele teha erandi:

• maski kandmise kohustust ei ole alla 12-aastastel lastel,
• kuulmispuudega inimestega rääkimisel, kus suu nägemine on vajalik kõne mõistmiseks (selles olukorras võiks kasutada läbipaistvat visiiri),
• kui isiku tuvastamiseks palutakse mask eemaldada,
• erakorralistes olukordades, kus on tõsine oht inimese elule või tervisele.

Ravile hästi alluv krooniline haigus ei vabasta maski kandmisest

Raviga hästi kontrollitud kroonilised haigused, sealhulgas kroonilised hingamisteede või südame-veresoonkonnahaigused ei ole perearstide seltsi arvates põhjus, miks maski mitte kanda.

Kerge ja mõõduka raskusega kroonilisi haigusi põdevad patsiendid on COVID-19 raskest kulust eriti ohustatud ja saavad maski kandmisest enim kasu. Seetõttu peaksid need grupid ja nende läheduses viibivad inimesed maske kandma.

Astmahaigele ei ole maski kandmine välistatud

Eesti Kopsuarstide Seltsi juht Rain Jõgi sõnul on kahetsusväärselt hakanud levima linnalegend nagu oleks maski kandmine astmahaigel vastunäidustatud. Tegelikult see nii ei ole.

“Kuna hingamisteede viirusinfektsioonid on üks peamisi astma ägenemise riskitegureid, on maski kandmine astmahaigetel eriti oluline, et vähendada lisaks ka astma ägenemiste riski,” märkis Jõgi.

Eesti Perearstide Selts rõhutab, et praeguses olukorras on oluline inimeste vahelisi kontakte ning nakatumist tõenäosust vähendada. Selleks aitavad 2+2 reegel ja distantseerumine, kaugtöö võimaldamine ning maski kandmine.

Teada tasub ka seda, et perearstid väljastavad tõendeid ainult nendel juhtudel, kui maski kandmine on tervislikel põhjustel keelatud ja see tähendab, et näiteks alla kaheaastaste laste maskikandmise kohta tõendeid ei anta.

Pöördumist toetavad Eesti Kopsuarstide Selts ning Eesti Kardioloogide Selts.