Tartu Ülikooli vähibioloogia uurimisgrupis arstiteaduse doktoriõpinguid läbiv Anni Lepland rääkis taskuhäälingus “Mis siis, kui…“, et rühma üks eesmärk on töötada välja ravim seda tüüpi rinnavähi vastu, millele praegu ühtegi head ravivõimalust ei ole.
Doktorant selgitas, et varakult avastatud vähi korral töötavad operatsioon ja sinna juurde käiv kemoteraapia üldjuhul hästi. Kahjuks jõuab enamik inimesi arsti juurde aga pigem hilja ning nende ravivõimalused on piiratud. Seepärast on vaja leida tõhusamaid ravimeid, et vähihaigeid aidata.
Selleks on vähibioloogia laboril käimas koostööprojekt Hispaania kolleegidega. “Meil on molekulid, mis võimaldavad väga täpselt võtta sihikule vähiga seotud rakud ning meil on välja töötatud platvorm, mille kaudu saab konkreetse raviaine viia kasvajarakkudesse. Nüüd oleme jõudnud rakukultuuri- ja loomkatseteni,” rääkis Lepland.
Ta kirjeldas, et rakukultuuride abil saab hinnata platvormi töö tõhusust. “Meie eesmärk on hävitada teatud rakud ja rakukultuuriga tehtud katsetes saamegi seda hinnata. Loomkatsetes näeme aga, kas ravim töötab nii nagu peab – kui tahame kasvajat vähendada või immuunsüsteemi aktiviseerida, siis peame välja selgitama, kas potentsiaalse ravimi manustamine täidab seda eesmärki,” arutles ta.
Loomkatsed on vastuolulised kuid vajalikud
Lepland tunnistas, et kuigi loomkatsed on väga vastuoluline teema, on need teaduses väga vajalikud.
Ta selgitas, et virtuaalselt või rakkude puhul ei ole võimalik luua sellist kogumikku, mis võtaks arvesse kogu organismi eripärasid. Loomkatsed annavad meile tohutult teavet selle kohta, kas ravimiarendusega on üldse mõtet edasi minna. Kui ei tehtaks loomkatseid ja mindaks kohe inimkatsete peale, mis aga ei toimi, oleks inimeste pettumus kindlasti suurem.
