Uuringu eesmärk oli välja selgitada südamepuudulikkuse tekke seos ravimiga nii inimestel, kel juba on mõni südamehaigus kui ka neil, kellel pole, ning hinnata, kas aspiriini kasutamine on seotud uue südamepuudulikkuse diagnoosiga riskirühma kuuluvate inimeste seas.

Analüüs hõlmas 30 827 südamepuudulikkuse tekkeriskiga isikut, kes olid uuringusse kaasatud Lääne-Euroopast ja USAst. Riskiteguritena määratleti suitsetamist, ülekaalulisust, kõrget vererõhku, kõrget kolesteroolitaset, diabeeti ja südame-veresoonkonna haigusi.

Uuringus osalejad olid 40-aastased ja vanemad, kel algselt ei esinenud südamepuudulikkust. Uuritavad liigitati aspiriini kasutajateks või mittekasutajateks. Osalejaid jälgiti, kuni neil esines surmaga lõppenud või haiglaravi nõudnud südamepuudulikkus.

Osalejate keskmine vanus oli 67 aastat ja neist 34% olid naised. Uuringu alguses kasutas aspiriini 7698 osalejat (25%), kellest 1330 tekkis 5,3-aastase jälgimisperioodi jooksul südamepuudulikkus.

Uurijad hindasid aspiriini kasutamise ja südamepuudulikkuse esinemise vahelist seost pärast seda, kui nad olid arvesse võtnud sugu, vanust, kehamassiindeksit, suitsetamist, alkoholi tarvitamist, vererõhku, südame löögisagedust, vere kolesterooli, kreatiniini, hüpertensiooni, diabeeti, südame-veresoonkonna haigusi.

Lisaks arvestati osalejate kasutatavaid ravimeid nagu reniini-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi inhibiitorid (südamepuudulikkuse ja kõrgrõhutõve ravim), kaltsiumikanali- ja muud beetablokaatorid (südame rütmihäirete ja infarkti ennetav ravim), diureetikumid (südamepuudulikkuse kaebuseid leevendav ravim) ja lipiidide taset alandavad ravimid (hüperkolesteroleemia ravim). Aspiriini võtmine oli sõltumatult eelnimetatud faktoritest seotud 26% suurema riskiga saada uus südamepuudulikkuse diagnoos.

Tulemuste järjepidevuse kontrollimiseks kordasid teadlased analüüsi pärast aspiriini kasutajate ja mittekasutajate võrdlemist südamepuudulikkuse riskitegurite suhtes. Selles analüüsis oli aspiriin seotud 26% suurema riskiga saada uus südamepuudulikkuse diagnoos.

Tulemuste täiendavaks kontrollimiseks korrati analüüsi veel, kuid seekord jäeti välja patsiendid, kellel oli varasemas haigusloos südame-veresoonkonna haigusi. 22 690 osalejal (74%), kellel ei olnud ühtegi varasemat kardiovaskulaarset haigust, oli aspiriini kasutamine seotud 27% suurema riskiga haigestuda südamepuudulikkusesse.

“See oli esimene suur uuring, milles uuriti aspiriini kasutamise ja südamepuudulikkuse esinemise vahelist seost südamehaigusega ja ilma haiguse ja ühegi riskitegurita isikutel. Aspiriini kasutatakse sageli – meie uuringus kasutas seda ravimit iga neljas osaleja ning selle valimi põhjal on aspiriini kasutamine seotud südamepuudulikkuse esinemisega, sõltumata teistest riskiteguritest,” kommenteeris Dr. Mujaj.

“Nimetatud tulemuste kontrollimiseks on vaja suuri rahvusvahelisi randomiseeritud uuringuid südamepuudulikkuse riskiga täiskasvanute seas. Seni viitavad meie tähelepanekud sellele, et südamepuudulikkuse või selle haiguse riskiteguritega inimestele tuleks aspiriini määrata ettevaatlikult,” lisas ta.