Vaiknemets täpsustas, et näiteks küsitakse kõnes seda, kus ning kelle käest võis viiruse saada. Kindlasti peaks lisaks potentsiaalse nakkusallika nimele ja sünnipäevale siis teadma ka seda, kas oletatava nakkusallika COVID-19 diagnoos on laboratoorselt kinnitatud.

Samuti on vajalik teada, kellele nakatunu ise võis viiruse edasi anda ning milliseid kohti ta nakkusohtlikuna külastas.

Terviseameti epidemioloogilise intervjuu käigus küsib terviseameti küsitleja ka sümptomite ilmnemise kohta, sellisel juhul oleks hea teada haigusnähtude ilmnemise aega.

Lisaks küsitakse inimeselt kontaktandmeid ning isolatsioonis viibimise aadressi. Haiglaravil või hooldekodus viibijate puhul soovib terviseamet teada haigla või hooldekodu aadressi.

Viiruse leviku piiramise seisukohalt on oluline teada ka seda, kus inimene õpib või töötab ja kellega tal on olnud potentsiaalselt nakkusohtlikke lähikontakte.

Kõneks võiks end ette valmistada

See tähendab, et kui inimene on koroonaviiruse proovile saanud positiivse tulemuse, tasub juba eelnevalt üle vaadata terviseameti kodulehel olevad epidemioloogilise intervjuu küsimused. 

Vaiknemetsa sõnul suudab õppinud inspektor päevas läbi helistada 9 ja terviseametile appi tulnud inimene 6 nakatunut. Lähikontaktsete puhul on vastavad numbrid 70 ja 45.

“Viiruse leviku tõkestamise seisukohalt on oluline, kui nii nakatunu kui lähikontaktne mõtleb läbi vastused olulisematele küsimustele, mida epidemioloogilise uuringu läbiviimiseks vajame,” suunas ta.

24. novembri seisuga on terviseameti jälgimisel ligi 26 000 inimest, kellest ligi 3500 on haigestunud.

Epidemioloogilise intervjuu küsimusi saab näha terviseameti kodulehelt siit.

Vaata videost, mida teha, kui COVID-19 proov osutub positiivseks.

Siit näed, mida teha, kui oled COVID-19 lähikontaktne.