Uudis

COVID-19 on gripiga võrreldes tunduvalt raskema kuluga haigus

Foto: Pixabay

Detsembris 2019 Hiinast alguse saanud ja mõne kuu jooksul pandeemia mõõtmed võtnud COVID-19 on levinud kõigil kontinentidel, kirjutatakse Eesti Arsti veebilehel.

2020. aasta detsembri keskpaiga seisuga on sellesse haigestunud üle 72,4 miljoni inimese maailmas ja haigus on röövinud üle 1,6 miljoni inimese elu.

Viimase 100 aasta jooksul on inimkonda umbes sarnases mahus kimbutanud respiratoorne viirushaigus gripp. Meedias on palju viidatud gripi ja COVID-19 kulu sarnasustele ja levinud on ka arvamus, et COVID-19 ei ole gripiga võrreldes sugugi raskekujulisem haigus.

COVID-19 on gripist raskema kuluga ja letaalsem

Uurijad võrdlesid USA veteranide meditsiiniteenistuse elektrooniliste haiguslugude põhjal aastatel 2017–2019 gripi tõttu hospitaliseeritud 12 676 patsiendi haiguse kulgu 2020. aasta veebruarist juunini hospitaliseeritud laboratoorselt kinnitatud 3641 COVID-19-haige haiguse kuluga. Nii COVID-19- kui ka gripihaigete keskmine vanus oli 69 eluaastat.

Võrreldes gripihaigetega esines COVID-19-patsientidel sagedamini kopsuväliseid organkahjustusi, nii aju, maksa, südame, neerude kui ka vere hüübimissüsteemi poolt.

Neerukahjustuse ja raske septilise šoki juhtumeid esines COVID-19-patsientidel 100 hospitaliseeritu kohta kumbagi 6 juhtu enam, teiste organsüsteemide kahjustusi peale kopsude – 11,5 juhtumi võrra 100 hospitaliseeritu kohta enam kui gripihaigetel.

Analüüsitud gripihaigete hulgast suri 674 patsienti (5,3 protsenti), COVID-19-haigete seast suri 676 patsienti, letaalsus oli 18,5 protsenti ehk ligi 4 korda suurem kui gripihaigete suremuse protsent.

COVID-19 ravimine nõuab oluliselt rohkem ressursse kui gripi ravimine

Lisaks haiguse raskemale kulule ja suuremale suremusele nõudis COVID-19-patsientide ravimine oluliselt enam ka materiaalseid ja inimressursse.

Võrreldes gripihaigetega vajasid COVID-19-haiged 4 korda sagedamini juhitavat hingamist ning 2,5 korda sagedamini ravi intensiivravi osakonnas, samuti viibisid nad haiglaravil keskmiselt 3 päeva enam kui gripihaiged.

Letaalse lõppe risk oli COVID-19-haigete seas suurim üle 75 aasta vanustel isikutel ning neil, kel oli varasemalt krooniline neeruhaigus või kes olid dementsed.

Autorite hinnangul oli mõnevõrra üllatav sagedasem diabeedi arenemine COVID-19-patsientide seas – 100 hospitaliseeritu kohta 4 juhtu enam kui gripihaigete seas.

Refereeritud: Xie Y, Bowe B, Maddukuri G, Al-Aly Z. Comparative evaluation of clinical manifestations and risk of death in patients admitted to hospital with covid-19 and seasonal influenza: cohort study. BMJ 2020;371:m4677.

Toimetas Triin Raestik

Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.