Uudis

COVID-i aastad vähendasid rinnapiima saavate laste arvu

Koroonaaja lapsed saavad vähem rinnapiima.Foto: Shutterstock

Aastad, kui Eesti vaevles COVID-i viiruse käes, vähenes rinnapiima saanud laste arv, selgub esmaspäeval avaldatud Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistikast.

2021. aastal perearsti ja -õe jälgimisel olevast 12 768-st kuni üheaastastest lapsest oli kolmekuuselt ainult rinnapiima toidul 61 protsenti ja ühe aasta vanuselt sai tavatoidule lisaks rinnapiima 33 protsenti lastest.

Kui eelnevatel aastatel ehk aastatel 2017–2019 püsisid rinnapiimatoidul olnud laste osatähtsused eri vanuses samal tasemel, siis viimasel kahel niiöelda COVID-i aastal on vähenenud rinnapiima saanute osatähtsused kuni ühe aasta vanuste laste seas. 

Eelmisel aastal sai kuni üheaastastest lastest ainult rinnapiima ühenädalaselt 81 protsenti, ühekuuselt 74 protsenti, kolmekuuselt 61 protsenti ja kuuekuuselt 18 protsenti. Pandeemia eelse 2019. aastaga võrreldes olid eeltoodud näitajad väiksemad: ühenädalaste ja -kuiste osatähtsus oli neli protsendipunkti ning kolme- ja kuuekuistel ligi viis protsendipunkti. Lisaks on vähenenud kuuekuuselt tavatoiduga koos rinnapiima saanud laste osatähtsus ligi kolm protsendipunkti ehk 2021. aastal oli osatähtsus 69 protsenti. Samal ajal püsis ühe aasta vanuselt rinnapiima lisaks tavatoidule saanud laste osatähtsus juba neljandat aastat 33 protsendi juures. 

„Kahte COVID- aastat võrreldes vähenes rinnapiima saavate laste osatähtsus 2020. aastal enam kui 2021. aastal,” kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna analüütik Eva Anderson. „Koroonapandeemia on mõjutanud meid kõiki ning samuti vastsündinuid ja nende emasid. Rinnapiima saavate laste osatähtsuse vähenemise põhjuseid võib olla mitmeid: ema haigestumine, olukorrast tulenev hirm ja kartus last nakatada, erinevate kontrollimeetmete rakendamise tõttu piiratum kättesaadavus imetamisnõustamisele või mitmete teiste põhjuste tõttu,“ täiendas Anderson.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab imikut toita vaid rinnapiimaga kuni pooleaastaseks saamiseni ja seejärel jätkata rinnaga toitmist koos täiendava toiduga kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauemgi. Kui ülemaailmne pooleaastaste ainult rinnapiima saavate laste osatähtsus on 41 protsenti, siis Eestis on see enam kui kaks korda madalam ehk 18 protsenti. Eestis kehtiva lapse tervise jälgimise juhendi järgi soovitavad lastearstid lisatoiduga harjutamist alustada juba enne kuuendat elukuud ehk 22.–26. nädala vanuses.

Statistika küll näitab ainult rinnapiimatoidul olevate laste osatähtsuse vähenemist Eestis, samas jätkavad paljud emad rinnapiimaga lapse toitmist peale lisatoidu andmise alustamist.

Augustikuu esimesed seitse päeva on pühendatud ülemaailmselt imetamisele ja rinnapiimaga toitmisele, eesmärgiga rõhutada selle kasu nii imiku kui ema tervisele ja heaolule. Tänavune teemapüstitus „Step up of Breastfeeding. Educate and Support“ keskendub ühiskonna erinevatel tasanditel tegutsevate rinnaga toitmise edendajate toetamisele ja nende jätkusuutlikkuse tugevdamisele ning pandeemiaeelse taseme taastamisele. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.