Diabeediuuring näitas: tõhusam veresuhkru kontroll turgutab 2. tüübi diabeetikutel aju tööd

Veresuhkru taseme parem kontrolli all hoidmine kombinatsioonis kehakaalu langetamisega parandab 2. tüübi diabeetikute aju tööd.Foto: Shutterstock

Tõenäoliselt teab enamus meist, et 2. tüübi diabeet võib tüsistusena tuua südame, närvide, veresoonte, neerude ja silmade kahjustuse. Kuid kas teadsid, et diabeet, täpsemalt organismi veresuhkru tase, võib mõjutada ka mälu, õppimisvõimet ning suutlikkust lahendada probleeme?

Hiljuti Ameerikas tehtud ja ajakirjas ajakirjas The Journal of Clinical Endocrinology and Metabolism avaldatud uuring näitas, et kui 2. tüübi diabeetikud, kel kippus veresuhkur olema normist kõrgem, said veresuhkru taseme kontrolli alla, paranesid ka nende mõtlemist, mälu ja õpioskusi hindavate kognitiivsete testide tulemused, vahendas MedicalDaily.

Veresuhkru kontrolli all hoidmine koos kehakaalu langetamisega on ajule kasulik

Uuringu läbi viinud teadlased seadsid hüpoteesi, et veresuhkru taseme parem kontrolli all hoidmine kombinatsioonis kehakaalu langetamise ja treenimisega on kasulik 2. tüübi diabeetikute ajule.

Uuringutulemustest selgus, et mida ülekaalulisem on diabeetik, seda kehvemad on tema kognitiivsete testide tulemused ja seda ka pärast kaalukaotust. „Diabeetikuil kes laevad rasvumisel liiga kaugele minna ja pikalt püsida, võivad tekkida pöördumatu ajufunktsioonide kahjustused,“ ütles uuringut juhtinud professor Owen Carmichael.

Ta tõi aga välja, et isegi kui mõnede kognitiivseid funktsioone juhtivate ajupiirkondade töö pärast kaalukaotust endisel tasemel ei taastunud, siis toimus muudatus paremuse poole teistes – paranemist täheldati näiteks tähelepanuvõimes ja lühiajalises mälus.

Mida teha, et aju püsiks vormis?

USA-s asuv Mayo kliinik soovitab, et diabeedi tüsistusi ennetada ja ehk isegi diabeeti ära hoida aitavad mõningad elustiilivalikud.

Toitu tervislikult. Mida rohkem on menüüs tervislikke toite, seda rohkem hakkavad need toidulaualt tasapisi välja tõrjuma ebatervislikke valikuid. Parimad on kiudainerikkad ja madala kalorsusega toidud. Rohkelt võiks tarbida köögi- ja puuvilju, täisteratooteid.

Liiguta rohkem. Vana hea soovitus olla füüsiliselt aktiivne, kehtib ka siin. Proovi igasse päeva mahutada vähemalt 30–60 minutit mõõduka füüsilise aktiivsusega tegevust, näiteks kõndimist, ujumist või rattasõitu.

Kui eluviis on pigem istuv, püüa vähemalt iga 30 minuti tagant püsti tõusta ja end pisut liigutada, et vereringet ergutada ja natuke kaloreid põletada. Pikka aega järjest istumine suurendab mitte ainult diabeedi, vaid ka rasvumise, veenilaiendite ja kõrge vererõhu tekkimise riski.

Vajadusel võta kaalust alla. Uuring näitas, kui oluline on oma kehakaalul silma peal hoida. Alusta tervislikumatest toiduvalikutest ja lisa päevakavasse senisest rohkem liikumist ning aju on selle eest kindlasti tänulik.

Toimetas Triin Raestik

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.